Teatrid: Valitsuse kärpeplaan võib kaasa tuua ebamõistliku koondamislaine

Eelmisel aastal külastati Eesti etendusasutusi üle 1,3 miljoni korra (sealhulgas korduvkülastused). Foto: Erakogu

20 teatri juhid panid oma nime alla Eesti etendusasutuste liidu avalikule pöördumisele, kus nad märgivad, et valitsuse kolmeks järgnevaks aastaks plaanitud eelarvekärbe toob kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.

Endla teatrijuht Roland Leesment lausus, et teatritele oli oluline anda tänase avaliku pöördumisega oma vaade valitsuse kärpeplaanile, mis ei ole küll riigi asutatud sihtasutustele nii karm kui koalitsioonileppes märgitud kümme protsenti, ent neljaprotsendinegi eelarvekärbe muudab pildi väga halvaks, sest see valdkond on juba haavatud ning selle tasakaalu muutmise tulemuste mõju näeme ka veel aastate pärast.

Teatrite ühine ettepanek on, et tuleva aasta tegevustoetuse kärbe tuleks tänavusega võrreldes kuni kaks protsenti ja eraõiguslike teatrite kärbe ei ületaks riigi sihtasutuste oma, et aastaks külmutatud palgafondi tõstmiseks alustataks läbirääkimisi. Kuna maksutõusud toovad kaasa hinnatõuse, tähendab kaheprotsendinegi kärbe kultuurivaldkonna töötajate palga ostujõu märkimisväärset langust, kuid aitab säilitada eneseväärikust ja usaldust oma riigi vastu. Kuna majanduskeskkond võib ka paraneda, ei võtaks selline kokkulepe inimestelt perspektiivi ega usku oma erialal tegutseda.

Millised on kodulinna teatri võimalused omatulu suurendada ja millised saaksid olla kokkuhoiukohad, asutakse Leesmendi sõnade kohaselt oma meeskonnaga arutama. Selge on, et tulu suurendamine ei saa tulla selle arvelt, et hakataks tegema allahindlust lavastuste kunstilises kvaliteedis, piletite hinnatõus aga puudutab omakorda valusalt publiku ostujõudu, mis majandusstatistikat jälgides samuti väheneb. “Oleme ju oma publikuga samas majandus- ja maksukeskkonnas,” lausus Leesment.

Praegune valitsuse kärpeplaan käsitleb aastaid 2025–2027, toetust kärbitakse neli protsenti ja see tase jääb kolmeks aastaks samaks. Neljaprotsendine kärbe ootab ees ka muuseume, sealhulgas Pärnu muuseumi, ning kontserdiasutusi, sealhulgas Pärnu kontserdimaja. Kuna uudis on nii värske, ei ole jõutud veel selle mõju läbi arutada. “See on raske ja suur kärbe ja see on valus otsus, aga püüame teha seda nii, et sisuline tase ei kannataks ja oleks kõige valutum nii töötajaskonnale kui ka publikule,” lausus Eesti Kontserdi meedia- ja kommunikatsioonijuht Silver Kuusik.

Eesti etendusasutuste liidu pöördumises märgivad teatrijuhid, et plaanitud mahus eelarvekärbe toob endaga kaasa ebamõistliku koondamislaine erialadel, millele hiljem tagasi pöörduda on raske, ja töökohtade olulise vähenemise, etenduskunstide pealesunnitud kommertsialiseerumise ning kättesaadavuse vähenemise piletihinna paratamatu tõusu tõttu eriti väiksema sissetulekuga inimeste hulgas. Eelmisel aastal külastati Eesti etendusasutusi üle 1,3 miljoni korra (sealhulgas korduvkülastused).