/nginx/o/2024/04/19/16015994t1h27e2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/19/16365696t1h6f67.jpg)
13 ja reede. Kell on 19.25, kui mu telefon heliseb. Võõras number. Võtan vastu, mees palub vabandust ja küsib, mis täna Pärnus jõe nädala raames toimub. Et nad ei ole kohalikud, vaid läbisõidul. Jess, meie reklaam on ka väljaspool Pärnut ilusti levinud!
See on vaid üks edulugudest, millest me saame Pärnu jõe nädala kontekstis kirjutada. Kokku suutsime selle üürikese ajaga (lepingu linnavalitsusega allkirjastaime alles 22. augustil) kaasata üle 50 Pärnu väikeettevõtja. Nende seas oli söögikohti, huviringe, esinejaid. Ja meie fookus oli just Pärnu ettevõtetel. Vaid neli ettevõtet lükkasid meie koostööpakkumise tagasi, kuna nende arvates olime võtnud hullumeelse teekonna ette: nii kiiresti ei olevat võimalik nädalast üritustesarja korraldada. Tegelikult peangi vabandust paluma nendelt ettevõtjatelt, kelleni me sel korral ei jõudnud, katsume teid järgmine kord kaasata.
Pärnu jõe nädala nimi on meie silmis natuke piirav. Olen igas intervjuus maininud, et tegelikkuses oled sa Pärnus ju pidevalt umbes viie minuti kaugusel mingist jõest. Seega on ka Rüütli tänava söögikohad meie silmis jõeäärsed asutused. Ja just selle fookusega me omale koostööpartnereid otsisime. Kogu Pärnu jõe nädala eesmärk oli propageerida siinseid jõgesid ja ettevõtteid, minu hinnangul saime sellega hästi hakkama.
Kas oleks saanud paremini teha? Loomulikult, kui oleks aega olnud. Meile seda ei antud, tähtaeg surus peale. Aga iga asi saab kusagilt alguse. Pärnu jõe nädala algus oli just selline ja siit edasi saab ainult paremaks minna. Loodan väga, et Pärnu linn teeb kiirelt uue hanke, et järgmise aasta teemanädala korraldamiseks oleks tunduvalt rohkem aega kui meile antud 17 päeva. Paraku nii on, et iga kohtumine, planeerimine ja koosolek võtab sult aja, mida tagasi ei saa. Kui paljud teist saavad öelda, et on paari nädalaga maha pidanud üle poolesaja koosoleku?
Loodan väga, et Pärnu linn teeb kiirelt uue hanke, et järgmise aasta teemanädala korraldamiseks oleks tunduvalt rohkem aega kui meile antud 17 päeva.
Olav Karulin
Mis siis olid suurimad õppetunnid? Esiteks: kindlasti tuleks luua koduleht, ainult sotsiaalmeediaga hakkama ei saa. Info peab olema ühte kohta koondatud.
Teiseks: kaasamine. Kindlasti peaks järgmise Pärnu jõe nädala korraldaja küsima juba pikalt ette, mida rahvas tahaks nädala raames näha. Ja aeg – seda peab olema mitu korda rohkem, kui meile anti.
Iga selle ettevõtmise ühe päeva korraldamiseks peaks korraldajal olema vähemalt kaks nädalat. Nii tuleb tulemus. Lihtne rehkendus ütleb, et seitsme päeva korraldamiseks räägime vähemalt 14 nädala pikkusest korraldusperioodist. Meeskond peab koosnema oma valdkonna professionaalidest ja igas valdkonnas peab olema eraldi inimene. Kes näiteks suhtleb koostööpartneritega ja sõlmib kokkuleppeid, kes tegeleb sotsmeedia ja kodulehega.
Kas hooaeg tõesti pikenes? Selliseid sarkastilisi kommentaare võib leida sotsmeedias ringlemas. Aga tegelikult on selles oi kui palju tõtt. Kooliaasta algus on meie kaubandusele ja meelelahutusele justkui nuga, mis lõikab ära ühenduse inimeste ja teenuste vahel. Rahvas kaob linnatänavatelt oma kodudesse. Enamik söögikohti toob pärast suve menüüsse tagasi päevapraed, et talv kuidagi üle elada.
Pärnu jõe nädal üritas seda lõhet vähendada, andes inimestele motivatsiooni ka väljaspool hooaega välja einestama minna. Ja see ei ole veel kõik. Kuna meile tekkis üle 50 koostööpartneri, on meil võimalus terve aasta hoida igal nädal ühte partneritest oma kanalites aukohal ehk teha tasuta reklaami meie ettevõtetele väljaspool suve. Iga ettevõtja teab, kui oluline on olla pildis ja kui sa seda veel vaid ühe päevaprae eest saad, siis on see niisama hästi kui tasuta. Nii et jah, hooaeg tõesti pikenes!
Ei maksa unustada seda suurt kasusaajate ringi, kes mis tahes üritustest kasu lõikab. Ajanappuse tõttu läksime suurema turunduse teed ja meie reklaamid kajasid üle Eesti. Ja nagu artikli esimene lõik seda tõendab, turundus töötas: saime väljastpoolt Pärnutki rahva kohale. See aga tähendab kasu näiteks majutusasutustele. Ning kasu ei pea alati olema otseselt materiaalne ega tohikski olla: ellu jäävad ikka need, kes ei taha kohe nüüd ja praegu kõike saada, vaid hoiavad pilgu tulevikus, vaatavad suurt pilti.
Siinkohal suur tänu Pärnu linnale, kes idee välja käis ja suurt pilti otsida oskas. Nüüd on vaja luua suur ja ilus visioon, mida juba järgmisel aastal ellu viima hakata. Nii et loodan, et uus hange tuleb peatselt välja ja saab hakata rahvalt küsima, mida siis täpsemalt sedasorti üritusel näha soovitakse.
Seniks aga jätkame meiega koostööd tegema nõustunud ettevõtete tutvustamisega. Mul on hea meel, et meil on Pärnus nii palju kaasamõtlevaid inimesi ja särasilmseid ettevõtjaid. Tänu neile Pärnus ju elu käib. Hoidkem neid! Kindlasti osaleme ise ka uuel hankel, sest häbeneda pole midagi – andsime endast parima ja teame, et saab veelgi paremini. Andke meile ainult aega.