Jämesoolevähi varajane avastamine

Foto: Pexels

Jämesoolevähk on üks levinumaid vähivorme maailmas ja risk sellesse haigestuda tõuseb koos vanusega. Keskmiselt haigestuvad 60-65 aastased inimesed. Kuigi haigus võib alguses olla asümptomaatiline, on selle varajane avastamine äärmiselt oluline, sest see parandab oluliselt ravi tulemusi ja patsiendi elukvaliteeti. Üks lihtsamaid viise jämesoolevähi varajaseks avastamiseks on peitvere test, mis aitab tuvastada seedetraktis sisalduva vere hulka.

Jämesoolevähi sümptomid ja avaldumine

Jämesoolevähk võib varajases staadiumis areneda ilma ilmsete sümptomiteta, mistõttu on regulaarne tervisekontroll eriti oluline. Kui haigus progresseerub, hakkavad sümptomid järjest avalduma. Levinumad sümptomid on:

• verejäljed väljaheites – roojas võib leiduda peitverd, mistõttu seda palja silmaga ei märgata, kuid see võib viidata sooleseina kahjustusele või kasvajale;

• probleemid seedimisel – esineda võib nii kõhukinnisust kui kõhulahtisust või vahelduvalt mõlemat ilma selge põhjuseta;

• kõhuvalu – kasvaja võib hakata tekitama seedetraktis survet, põhjustades sellega valu kõhus.

Oluline on meeles pidada, et need sümptomid ei pruugi alati tuleneda vähist ja sarnaste sümptomitega on ka mitmed teised haigused, kuid kui need kestavad pikemat aega, on mõistlik pöörduda arsti poole, et teha vajalikud uuringud ja jõuda probleemi tuumani võimalikult vara.

Jämesoolevähi riskitegurid

Jämesoolevähi kujunemisel mängivad rolli mitmed riskitegurid, millest osa on seotud elustiiliga ja osa geneetilise eelsoodumusega. Peamised riskifaktorid on järgmised:

• vanus – suurem risk jämesoolevähki haigestuda on üle 50-aastasel inimestel, kuid jämesoolevähk võib esineda ka noorematel;

• pereanamnees – kui perekonnas on esinenud jämesoolevähki või polüüpe, võib ka järgnevatel põlvkondadel olla suurem risk haiguse tekkeks;

• toitumine – ebatervisliku, kiudainetevaese ja rohke loomse rasva sisaldusega toidu tarbimine suurendab vähiriski;

• elustiil – suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal ja vähene füüsiline aktiivsus on kõik seotud kõrgema riskiga haigestuda jämesoolevähki.

Kui kuulud riskirühma, on eriti tähtis regulaarselt tervisekontrollis käia.

Jämesoolevähi diagnoosimine

Jämesoolevähi varajaseks avastamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Üks kõige olulisemaid ja lihtsamaid meetodeid on roojaproovi võtmine. See test tuvastab peitvere roojas, mida ei ole silmaga näha, kuid mis võib olla esimene märk sooleseinas toimuvast veritsusest. Kui test tuvastab vere olemasolu, võib see viidata kasvajale või polüüpidele, mis vajavad edasist uurimist.

Roojaproov on mitteinvasiivne ja lihtne proov, mis kogutakse kodus ja seejärel saadetakse laborisse analüüsimiseks. Kui test näitab peitvere olemasolu, määratakse edasised täiendavad uuringud, mis võimaldavad arstil lähemalt probleemi põhjust uurida.

Kasvajate tuvastamiseks kasutatakse tavaliselt jämesoole endoskoopilist uurimist ehk kolonoskoopiat, mille käigus saab arst vaadelda soolestiku sisepinda. Nende protseduuride käigus on võimalik võtta ka koeproove ehk biopsiaid, mida hiljem analüüsitakse mikroskoobi all, et kindlaks teha, kas leidub kasvajarakke. Vajaduse korral tehakse ka soolestiku röntgenuuring kontrastaine abil.

Haiguse leviku ja staadiumi täpsemaks määramiseks võidakse lisaks läbi viia kompuutertomograafia (CT), kopsude röntgenuuring või günekoloogiline läbivaatus, olenevalt patsiendi seisundist ja vajadusest.

Kuidas jämesoolevähki ennetada

Kuigi kõiki riske täielikult kõrvaldada ei ole võimalik, saab jämesoolevähi teket oluliselt ennetada tervisliku eluviisi ja regulaarsete tervisekontrollide abil. Siin on mõned olulised sammud haiguse ennetamiseks:

• tervislik toitumine – suurendades oma toidulaual kiudainerikka toidu, nagu köögiviljad, täisteratooted ja puuviljad, tarbimist, saab toetada oma soolestiku tervist. Samuti on soovitatav vähendada loomsete rasvade ja töödeldud toitude tarbimist;

• füüsiline aktiivsus – regulaarne liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all ja vähendada riski haigestuda jämesoolevähki. Aktiivne elustiil toetab üldist tervist ja vähendab krooniliste haiguste tekkeriski;

• suitsetamisest ja alkoholist loobumine – nii suitsetamine kui ka liigne alkoholi tarbimine on teadaolevalt seotud suurema vähiriskiga, seega nende vältimine vähendab haigestumise tõenäosust;

• polüüpide eemaldamine – koloskoopia käigus avastatud polüübid võivad olla vähieelsed moodustised, mille õigeaegne eemaldamine vähendab jämesoolevähi riski.

Need meetmed aitavad nii vähendada riski kui ka toetada soolestiku ja üldise hea tervise säilitamist.