Loodusfotograaf: Käisin väiksest peale isaga hästi palju kalal. Kui sa seal istud, ikka näed midagi

Loodusfotograaf Kalmer Lehepuuga Lihula kultuurimaja ees kohtudes märgib ta, et on sel festivalipäeva hommikul korra Matsalu rahvuspargis treti ära teinud ja leidnud sealt juba neli piltnikku eest. Vahepeal on vähemalt osa neist filme vaatama läinud.

Kui taas samas paigas autost välja ronime, saame olla vaid mõne minuti uhkes üksinduses - kesk õõtsuvat pilliroogu vees mõnulevate kühmnokk-luikede, vee kohal lendleva hõbe- ja hallhaigru ja päris suure noore kajakaga, kes on end meie auto varju sättinud ja nii kõva tuulega õhku tõusta ei julge. Ning veel paari õhus paigalseisva linnuga, kes ilmselgelt naudivad treeningut, mida pakub neile vastutuul. Juba jõuabki järgmise autoga kohale vanem mees, kes end akent alla kerides end tutvustab, et on rahvuselt soomlane ja Matsalus linde vaatlemas käinud oma 30 aastat. Tal on vilunud kullipilk, binokliga näeb ta meist palju kaugemale ja kinnitab olevat kusagil vaateulatuses merikotka, kui palja silmaga ei seleta essugi.

Lehepuul binoklit ei ole, küll aga päris hea objektiiv. Varahommikul pildijahil käinud olla näinud siin kalakotkast, nii loodame teda silmata meiegi. Kui vaid jagub kannatust ta ära oodata!