/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2010/10/22/453017t1hd080.jpg)
Järvakandis hiljutisel kokkusaamisel tutvustasid Vändra alevi juhid kohalikele mõtet ühendada õppetöö Järvakandi ja Vändra kooli gümnaasiumiastmes.
Vändra ja Järvakandi gümnaasium arutavad ühist tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perspektiiv, kus Vändra gümnaasiumi 10., 11. ja 12. klassi kahest paralleelklassist üks asuks Järvakandis ja oleks moodustatud Järvakandi õpilastest, kerkis esile poolteise aasta eest Vändra alevi ja Järvakandi valla omavalitsus- ja koolijuhtide gümnaasiumide tuleviku arutelul.
“Toona arutati, kas oleks “söödav” mõte, kui Järvakandi õpilane saaks keskharidust kohapeal edasi, aga teise kooli nime all,” selgitas Vändra alevivanem Toomas Sonts ja rõhutas seejuures, et see ei tähenda mingil juhul kahe kooli liitmist.
Pigem on tegu nimemuutusega, et Järvakandi põhikooli ruumes asub kolm Vändra gümnaasiumiosa klassi.
Seega palusid Järvakandi valla juhid Vändra alevi esindajad seda mõtet Järvakandi lapsevanematele ja õpetajatele tutvustama, et huvi korral teemat edasi arutada.
Kohtumisel osalenud Vändra alevivolikogu aseesimehe Priit Enoki jutu järgi esitasid kohalikud külalistele üksjagu huvitavaid küsimusi. “Enamik neist tuli Järvakandi kooliõpetajatelt ja omavalitsustöötajatelt,” sõnas ta.
Tulevaste gümnasistide vanemate küsimused olid suunatud Järvakandi juhtidele ja nende esmane mure on seotud saabuva 1. septembriga.
“Võis tunnetada, et meedias leviv teave maagümnaasiumi hääbumise kohta on ühe eesmärgi saavutanud ja lapsevanemad, keda see muutus otseselt puudutab, väga rahutuks teinud,” rääkis Enok.
Järvakandi gümnaasiumi direktor Aet-Triin Vasnu ütles Pärnu Postimehele, et praegu on vara kõnelda sellest, mida arvavad kahe kooli gümnaasiumiastme ühendamisest Järvakandi lapsevanemad, kool ja vald, ning kui tõenäoline mõtte teostumine on.
“Esmalt üritame progümnaasiumi ehk 7., 8. ja 9. klassides õppivate laste vanematega vestelda, siis oleme targemad,” arvas Vasnu.
Enokki toonitas, et idee kahe gümnaasiumi sellisest koostööst on veel väga toores.
On olemas kavatsuste mustand, kus kirjas probleem ehk Järvakandi ja Vändra kooli tulevik gümnaasiumivõrgu reformi järel ning mõni võimalik lahendus.
“Kuid analüüsimata on kõik pudelikaelad ja riskid-takistused. Võttes arvesse haridusministri äsja avalikustatud gümnaasiumiastme riigistamisplaani, jätavad igasugused maakooli arenduskavad oma tähtaegade, plusside ja miinustega tühise ja asjakohatu mulje,” leidis Enok.