Kirikuskandaalist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Peab nentima, et meie president on tõeline rahvamees, kes ei pea paljuks väisata Kihnu Virvet oma kodusaarel, tšillida Rakvere punklaulupeol ja jalutada rahvaga koos jõululaupäeva jumalateenistusele.

Püüd kõigile meeldida võib osutuda libedaks teeks, kus kerge libastuda. Moskvas kirikus laamendanud punkarite toetusüritusel osalemine on selle ehedaim näide, mis vaevalt tõstab meie presidendi tõsiseltvõetavust nii Eestis kui Venemaal.

Eesmärk ja sellele järgnev karistus kirikuskandaali puhul ei ole primaarne, kuna kogu aktsiooni iseloomustab täielik ignorantsus kõige suhtes, mida paljud peavad pühaks.

Demokraatlikus ühiskonnas on kõigil õigus oma maailmavaatele juhul, kui sellega kaasnev ei kahjusta kaaskodanike huve. Pungile on iseloomulik ignoreerida väljakujunenud ja üldtunnustatud tavasid. Iseasi, kas sellise mõttemaailma aktsepteerimine on sobiv presidendile ja parlamendiliikmetele.

Kogu üritus punklauljate toetuseks oli mage, et mitte öelda rahvakeeli: ämber. Seda võinuks vältida, kui osalejatel olnuks sügavamad teadmised vene õigeusu ajaloost ja selle rollist ühiskonnas.

Kurb ja piinlik, kui president, kultuuriminister koos mitme parlamendiliikmega istuvad ühte paati bravuuritar Anu Saagimiga, kellele kirik on igati paslik koht palagani tegemiseks.

Märksõnad

Tagasi üles