Sõjapõgenikust ukrainlanna õpetab Pärnus loodusaineid ja talle on arusaamatu, miks muukeelsed ei õpi eesti keelt

Loodusainete õpetaja Olena Chuba tunneb, et kui inimene töötab, elab ta rasked asjad kergemini üle. Foto: Urmas Luik

Ukraina sõjapõgenik Olena Chuba leidis Pärnu saabumise järel kutsetöö Tammsaare koolis, kus ta õpetab loodusaineid ja on 8. klassi juhataja. Kohtun temaga 947. sõjapäeval, mil Vene Föderatsiooni alustatud täiemahulises sõjas hukuvad Olena kaasmaalased ning pisaratega võideldes räägib ta Kiievisse jäänud perest, biotehnoloogi haridusega pojast ja piirilinnast Sumõst lahkuma keeldunud eakatest vanematest, aga ka ligemale 400 õpilasega ökoloogia-looduskallakuga lütseumist ehk koolist number 116, mille direktor ta oli kodumaa pealinnas Kiievis.

"Minu töö lõppes, kui algas sõda," räägib Olena paari aastaga omandatud eesti keeles. "Kui üle meie peade hakkasid lendama raketid ja jäime tule alla, viisime õppetöö pommivarjendisse, sealt kasarmusse ja kui öeldi, et pean koolimaja võtmed ära andma, halvenes tervis."

Kiievi äärelinna korteris elades kattis Olena pere aknad sõjaaja nõuete järgi musta kilega, et valgus välja ei paistaks. Selle maskeeringu järel surid toalilled ning Olena sõjaväekohuslasest abikaasa, Kiievi ülikooli õppejõud ja tehnikateaduste doktor, arvas, et naine peab ära sõitma. Seda enam, et abikaasa noorem vend elas perega Pärnumaal ja sihtkoht oli teada.

"Kui inimene töötab, elab ta rasked asjad kergemini üle," möönab Olena, kes jõudis Eestisse 19. märtsil 2022 ja kolm päeva hiljem andis Tammsaare koolis proovitunni.