Samal päeval, mil Matsalu loodusfilmide festival lõpeb, algab Pärnumaal juba järgmine filmifestival.
Pärnu filmifestival peab avaõhtut Tõhela meiereis ning jõuab teatrifilmidega teatrisse
38. Pärnu filmifestival vältab 6.–20. oktoobrini Pärnu-, Viljandimaal, Tartus Eesti Rahva Muuseumis ning rahvusringhäälingu ekraanil. Festivali pealik Mark Soosaar lausus, et tänavune festival sai omale alateemaks “Seest suurem kui väljast” ja selle all on mõeldud inimsuhteid ühiskonna kõige väiksemas algrakus, milleks on vaja vähemalt kahe inimese kogukonda ehk peret, aga hõlmab väiksemaid külasidki. See on läbiv teema nendes viies dokumentaalfilmis, mis võistlevad ETVs eesti rahva auhinnale.
Ülejäänud pooltsada filmi näeb Pärnus festivalipalees Vanalinna põhikoolis ja muudes asupaikades (Sütevaka humanitaargümnaasiumis, Kilingi-Nõmme kultuurimajas, Pärnu, Tartu ja Tallinna kinodes ja Endla teatris) ning grupeeruvad auhindadele parima põlisrahva elu kujutava filmi, parima kunstifilmi, parima teadusfilmi, parima tudengifilmi kategoorias. Rahvusvahelise žürii hooleks jääb välja valida film, mis pälvib Suure Aupalga parima kunstilise saavutuse eest. Nii aupalgaks kui ka ETV vaatajaskonna häältega valitud võitja auhinnaks on kaunid Lääne-Eesti autentsed pulmatekid.
Võidufilm ja ülejäänud auhinnatud linateosed kuulutatakse välja pühapäeva, 13. oktoobri õhtul nii Pärnus kui teleekraanil. Filmifestivali avaõhtut peetakse aga Tõhela külamajas, kunagises meiereis. “Põhjus on väga lihtne: me näitame seal väga võimast Marc Weymulleri ajaloo-, aga ka tänapäevafilmi “Meierei aed” Prantsusmaa keskosas asuvast vanast meiereist, mis töötas üle 100 aasta ja paarkümmend aastat tagasi suleti. 100 inimest jäi tööta, aga nad kõik ei jäänud koju istuma, nad käivad igal kolmapäeval koos, hoolitsevad selle vana hoone ja pargi eest ja kasvatavad endale köögivilja,” põhjendas Soosaar. Hiljem linastub film ka Viljandimaal Kõpu meiereis.
Oma filmi “Looja” linastusele on lubanud kohale sõita autor Ukrainast Olga Semak koos produtsendist õe ning linateoses portreteeritud filmi- ja teatrinäitlejaga, kes leidis, et tema tõeline elu algab alles siis, kui ta kolib väiksesse külla ja võtab sealset kogukonda kui oma peret ning hakkab külateatrit tegema.
“Me vaatame seda filmi pühapäeva, 13. oktoobri keskpäeval koos Endla kollektiiviga, aga kuna teatrisaalis on pool tuhat kohta, võivad ka teatrihuvilised ning -tegijad teistest linnadest tulla ja kohtuda nii filmi tegija kui peaosalisega. Kuna film on üles võetud kuus kuud enne Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, näeme sellist Ukrainat, mida Kreml püüab hävitada. Selle filmi järgi saab Ukrainat taastada, kui peaks juhtuma see kõige suurem õnnetus,” tutvustas Soosaar.
Pärnu filmifestivalil on pikk ajalugu. Lennart Meril tuli 1987. aasta kevadel kinoliitu ideega kutsuda kokku filmiloojad ning etnoloogid mõlemalt poolt raudset eesriiet. Mark Soosaar kasvatas UNESCO ja Eesti kinoliidu toel tollal veel kirjaniku ja filmiloojana tuntud Meri mõtte rahvusvaheliseks filmifestivaliks, mis toimus sama aasta jäises oktoobris Pärnus. Eesmärk oli võtta fookusesse kaduvate põlisrahvaste ning nende kultuuripärandi meisterlik ja teaduspõhine jäädvustamine. “Uskusime, et filmidega põliskultuure tunnustades aitame neil ka ellu jääda,” selgitas Soosaar.
Nüüdseks on tollane Pärnu visuaalse antropoloogia festival kasvanud rahvusvaheliseks dokumentaal- ja teadusfilmide festivaliks, kus etnofilmide kõrval võistlevad eri dokumentaalid. Uus eesmärk on leida ja innustada koolipinki nühkivaid poisse ja tüdrukuid, kes valivad missioonirikka filmilooja elukutse. Et liikuda edasi suunal, kus teadustöö on sooritatud audiovisuaalses keeles. Teisisõnu: filmikunst ja teadustöö põimuvad ja teevad valedega täidetud maailmas ruumi tõele.
“Festival hoolitseb selle eest, et me liiguksime selles suunas, et teadusfilmid oleksid kunstiväärtuslikud ja kunstiväärtuslikud filmid oleksid ka teaduspõhised,” rääkis Soosaar. “Sellepärast on Pärnu filmifestival ERMis viis päeva, sest Eesti teadlaste pesa on ju teatavasti Tartus.”