:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/08/7889210t1ha2ae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/11/16410868t1hea90.jpg)
Pärnumaa aasta toote/teenuse konkursi kolm finalisti on selgunud. Kes võidab, selgub Pärnu Postimehe veebis rahvahääletuse teel, mis kestab 27. oktoobri keskööni.
AIDAKE VALIDA ⟩ Pärnumaa aasta toote konkursi finalistid ootavad teie hääli
Finaali jõudsid lõhnakindel bioprügikast Brykkar, invaranna teenus Pärnu keskrannas ja Pärnu keskraamatukogu iseteenindusautomaat.
Bioprügikast Brykkar
Turundajatest abielupaar Anett ja Rauno Kutti tuli tänavu juulis turule lõhnakindla bioprügikastiga Brykkar. Ideevälgatusest lõppvariandini jõudmiseks kulus umbes kaks aastat, sinna sisse jääb aastake Brykkari katsetamist oma kodus.
/nginx/o/2024/10/11/16410875t1h6ed9.jpg)
Rauno kinnitusel nad jalgratast ei leiutanud – prügikaste pakutakse poodides küll ja veel –, kuid kuna enda ja tuttavate kogemus näitas, et väikest, kerget, mugavat ja stiilset prügikasti kusagil ei müüda, otsustati lünk täita. Kuttide hinnangul teeb Brykkari eriliseks just kaas, mis avaneb nupulevajutusega.
"Süüa tehes on sul käsi must ja siis sa ei saa kaant tõsta. Brykkari saad siis avada näiteks randmega," selgitab Anett toote eripära, täpsustades, et tegu on just prügikasti, mitte kompostriga. "See oligi meie mõte: et sorteerimisteekonna alustamist miski ei takistaks. Brykkar on meiesugustele lihtsatele inimestele, kes ei taha kompostida. Enne kui Pärnusse kolisime, elasime Tallinnas korteris, polnud aeda ega kohta, kus kompostida, ei tahtnud ka söefiltriga tegelda."
/nginx/o/2024/10/11/16410869t1h273a.jpg)
Rauno tõdeb, et tavalise ämbriga võrreldes on roostevabast terasest korpusega plastprügikast Brykkar muidugi kallim, aga köögitasapinnal näiteks röstri või kohvimasina kõrval ei riiva ta silma. Peale vaadates ei pruugi arugi saada, et sinna kogutakse jäätmeid.
/nginx/o/2024/10/11/16410876t1h8189.jpg)
Enne Brykkarit oli Kuttide kodus kraanikausi all suurem, üheksaliitrine prügikast, kuhu muna- ja porgandikoori visates läks tihtipeale osa mööda ja paratamatult tekkis hais. Peale selle täitus kast nädalaga. "Mida suurem anum, seda kauem ta lehkab," nendib Rauno. Seepärast ongi kilone Brykkar ettevõtjate väitel köögis mugav abimees: seda saab tõsta sinna, kus jäätmed parasjagu tekivad, ja tühjendada sisenõu päeva–paari tagant. Nii ei tekigi lehka.
Invarand Pärnus
Pärnu Lahe Rotary klubi viis 2024. aastal ellu projekti "Erivajadustele avatud Pärnu rand", mis parandas puuetega inimeste võimalusi nautida Pärnu keskrannas rannamõnusid ja suplust. Projekti raames loodi sujuv merrepääs, avarad ja kohandatud riietusruumid koos tõstukiga ja tähistatud terrass. Invarannas on ujuvratastoolid ja spetsiaalsed lamamistoolid.
/nginx/o/2024/10/11/16410874t1h5eae.jpg)
Projekt sai tõuke Pärnumaa puuetega inimeste koja kunagiselt juhilt Toomas Mihkelsonilt, kelle suur unistus oli ratastoolis pääseda merevette.
/nginx/o/2024/10/11/16410872t1h11af.jpg)
Ettevalmistustööd algasid 2023. aasta jaanuaris ja esimene etapp avati pidulikult 30. juunil 2024. Avamisel said liikumispuudega inimesed esimest korda aastakümnete jooksul kogeda rannamõnusid. Pärnu invarand on Eestis kolmas omalaadne.
Invarand oli avatud kogu suve, seal töötas abipersonal, sealhulgas vabatahtlikud Pärnu Lahe Rotary Klubist ja Pärnumaa puuetega inimeste kojast, kes aitasid ratastoolide laenutamisel ning jagasid infot. Teenuseid said kasutada ka lapsevankritega pered ja eakad, kellel on liikumisraskusi.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/11/16410873t1h459e.jpg)
Projekt õigustas ennast juba esimesel hooajal, kui randa külastasid inimesed nii Eestist kui välisriikidest, sealhulgas Soomest. Soomest pärit pered mainisid, et tänu Pärnu invarannale pole neil vaja reisida Lõuna-Euroopasse, et nende liikumisraskustega pereliige saaks rannamõnusid nautida, nüüd piisab sõidust Pärnusse.
Pärnu Lahe Rotary klubi liikmed töötasid projekti kallal vabatahtlikult, ujukitega ratastoolide laenutamine ja teenuste kasutamine oli tasuta.
Pärnu keskraamatukogu iseteenindusautomaat
Pärnu keskraamatukogu iseteenindusautomaat võeti kasutusele 18. juulil. Iseteenindusautomaat võimaldab lugejatel endil raamatukoguhoidja vahenduseta raamatuid laenata ja tagastada. Mugavamaks ja kiiremaks muudab teenuse seegi, et teoseid ei pea laenama ega tagastama ükshaaval, vaid automaat loeb korraga kuni viie raamatu info. Samuti saab lugeja ise tagastustähtaega pikendada.
/nginx/o/2024/10/11/16410879t1h9b96.jpg)
Pärnu keskraamatukogu direktor Krista Visas rääkis, et külastajad hakkavad iseteenindust omaks võtma, peamiselt raamatuid tagastades. "Eks see ole samuti nagu kauplustes: algul peljati, kuid nüüd tekivad iseteeninduskassade taha suisa järjekorrad," lausus ta.
Visas avas, et iseteenindusautomaadi kasutuselevõtt on teine etapp 2022. aastal alustatud projektist võtta raamatukogus kasutusele RFID-tehnoloogia. RFID on raadiosagedustuvastus ehk raadiolaineid kasutav tehnoloogia, et esemeid märgistada ja jälgida. Esimeses etapis varustati kogusse kuuluvad esemed RFID-kiipidega ja seadistati raamatukogutöötajate töökohad.
/nginx/o/2024/10/11/16410878t1hef77.jpg)
Eesti suuremad teadusraamatukogud kasutavad samuti RFID-tehnoloogiat, samuti on iseteenindusautomaadid kasutusel Tallinna keskraamatukogus, Viimsi raamatukogus, Jüri valla raamatukogudes, Kärdlas.
Visas märkis, et laiemalt hakati RFID-tehnoloogiat maailma raamatukogudes kasutama 21. sajandi alguses. "Tehnoloogia võimaldab hoida raamatukogusid avatuna pikemalt ja töötajavabalt," selgitas ta.
/nginx/o/2024/10/11/16410880t1h7b23.jpg)