:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/15/16420209t1h3ce3.jpg)
Kaks alaealist poissi viisid 25. augusti varahommikul Tammistes elajaliku tapmiseni kangest alkoholist ja narkootikumidest tekkinud segajoove ja kambavaim.
Alaealised poisid peksid ohvri surnuks kange alkoholi ja narkootikumide mõju all (2)
Oma meelest läksid nad kohalikku külameest lihtsalt peksma ja nähtavasti ei andnud nad alkoholi ja narkootikumide mõju all endale arugi, kui brutaalselt nad oma 59aastast ohvrit peksavad.
Prokuratuur esitas poistele 11. oktoobril süüdistuse ja saatis materjali kohtusse. Kuriteo toimepanemise ajal 15- ja 16aastast noorukit kahtlustati esiti tapmises, aga praeguseks on paragrahvi muudetud: prokuratuur süüdistab neid tapmises julmal ja piinaval viisil ehk mõrvas. Niisiis võeti karistusseadustikust üksvahe karmim paragrahv.
“Uurimise käigus sai üsna varakult selgeks, et mõlemale noormehele saab ette heita nii julmust kui piinamist,” lausus Lääne ringkonnaprokurör Toomas Koitmäe.
Koitmäe mainis, et kriminaalasi jõudis kohtusse erakordselt kiiresti. Ega teist valikut olnudki. Esiteks oli tegemist äärmiselt raske kuriteoga, teisalt näeb seadus ette alaealiste erikohtlemist, ka vahistamise mõttes: neid saab vahi all hoida lühemat aega kui täisealisi kurjategijaid.
“Pärnu politseijaoskond, eksperdid – meeletu töö on selle taga olnud,” märkis Koitmäe. “Viie köite jagu materjali kuu ajaga kokku panna pole kindlasti tavapärane.”
Kuu pärast uurimise alustamist edastas prokuratuur materjali poiste kaitsjatele.
Tehtud on palju DNA- ja vereekspertiise. “Siin tõesti pole tõendamisega kokku hoitud, et saaksime ette tervikpildi nii hästi kui võimalik, minut-minutilt,” tõdes prokurör. Avalikkuses palju kõneainet tekitanud video, mille süüdistatavad ohvrit jõhkralt pekstes ja alandades tegid, on vaid osa tõendite kogumist.
Võib öelda, et vahepeal oli Tammiste juhtum vaat et Eesti olulisim kriminaalasi. Kõik ekspertiisid, mida selle juhtumi uurimine nõudis, võeti käsile eelisjärjekorras.
Õiguskaitseasutused on tapmiseelseid tunde süvitsi analüüsinud. “Asjasse on segatud alkohol, narkootikumid, teatav kogus kambavaimu,” avaldas Koitmäe. “Seda ei saa mingil viisil pidada pikaajaliselt planeeritud teoks.”
Prokuröri sõnutsi on tegemist niisiis kolme mainitud elemendi – alkoholi, narkootikumide ja kambavaimu – koosmõjuga.
Öösel vastu pühapäeva kogunes väiksem alaealiste seltskond hilisema tapetu maja läheduses ühes Tammiste majapidamises, kus elab süüdistatavate eakaaslasest tuttav, ja veetis seal koos aega. “Öö edenedes tekkiski mõte,” kõneles Koitmäe. “Ühel noormehel oli olnud kannatanuga kokkupuude ja tekkis idee minna arveid klaarima, kätte maksma, omakohut tegema.”
/nginx/o/2024/10/15/16420316t1hed2e.jpg)
Kui kannatanu oli ukse avanud, haaras üks poistest kahe käega mehe kaelast ja lükkas ta põrandale pikali, samal ajal kui teine ukse sulges. Nad peksid kannatanut valimatult üle kogu keha nii käte kui jalgadega. Kui noorukid olid majast väljunud, otsustasid nad naasta ja jätkasid peksmist, ohvri kodu segipeksmist ja tollal veel elus mehe eri viisil alandamist. Lahkudes lukustasid nad ukse.
Nad olid filminud osa oma võikast teost üles. Nad monteerisid peksmise järel videomaterjali ja saatsid ühismeedia kontaktidele, kelle kaudu jõudis video erakordse jõhkruse ja alandamise kohta laiema avalikkuse ette.
Prokurör pidas vajalikuks täpsustada, et tegemist on süüdistusega ja kohus otsustab, kas see sellisel kujul kinnitust leiab.
Ohvri naabrid rääkisid juba augustis, et valvekaamerate salvestiselt oli näha kolme noort. Tänaval liikusid noorukid tõepoolest kolmekesi, aga majja läksid ja võika kuriteo panid toime neist kaks.
On tehtud kindlaks, et poisid tarvitasid enne kuritegu kanget alkoholi – rummi ja viina – ja kanepit. “Võimalik, et narkootilisi aineid oli veel,” nentis prokurör. Kuna öösel surnuks pekstud mehe surnukeha avastati alles õhtul ja poisid tabati omakorda järgmise päeva õhtul, pole ekspertiisi tulemuste põhjal võimalik täpselt öelda, milline see “kokteil” täpselt oli ja millistes kogustes nad alkoholi ja narkootikume tarbisid. Uurimise ajal on läbi käinud seegi oletus, et nad võisid olla manustanud ecstasy´t.
“Tõenäoliselt viis see ratsionaalse mõtlemise täiesti ära,” tõdes prokurör. “Selge on see, et tagajärgedest siis enam ei hoolitud.”
/nginx/o/2024/10/15/16420211t1h57e9.jpg)
25. augusti varahommikul kella nelja ajal omas kodus surnuks pekstud 59aastase mehe surnukeha avastasid tapetu lähedased sama päeva õhtul poole kuue paiku.
Levinud on kuulujutud võimaliku motiivi kohta. Nagu läinuks kaks sõpra neist vanemale kunagi tehtu eest kätte maksma. “Mina saan öelda, et ükski versioon, mis on kohtueelses menetluses ja avalikkuseski läbi käinud, pole vähimatki kinnitust leidnud,” lausus Koitmäe. “Kannatanu polnud karistatud, tema suhtes polnud menetlusi olnud. Ka selle teadmiseta on olulisim meeles pidada, et mitte ükski varasem konflikt ei õigusta omakohut.”
Koitmäe tunnistas, et ta ei pööra sellele väidetavale motiivile iseäranis suurt tähelepanugi, sest tapmisega on võetud võimalus kannatanule midagi ette heita. Pealegi on niisuguste etteheidete esitamiseks õiguskaitseorganid. “Meie poole pöördutud ei ole,” märkis ta.
Noorem süüdistatav läks sõbraga kaasa kambavaimust. “Tõenäosus, et nad üksi oleks läinud, on palju väiksem,” avaldas prokurör arvamust.
Vahetult ohvri majast lahkumise järel poisid veel ei teadnud, et on inimese tapnud, sest neist jäi ta maha küll rängalt vigastatu, aga elusana. Küllalt kiiresti jõudis nendeni ühismeedia kaudu teadmine, et nende ohver on surnud. Tammiste küla vahel oli jutt kohaliku mehe surmast juba lahti läinud.
Pärast kuritegu naasid poisid oma tuttava eakaaslase koju, kus nad enne ohvri poole minekut aega veetsid. Üksvahe läks punt laiali oma kodudesse.
Poisid olid parasjagu koos Pärnus jõe ääres OKOKi vabaajakeskuse ja ehitatava kolmanda autosilla läheduses, kui politsei nad esmaspäeva, 26. augusti õhtul kella kuue paiku kinni nabis. Kinnivõtmine ei tulnud noormeestele üllatusena. Nad ei osutanud vastupanu.
/nginx/o/2024/10/15/16420213t1hc1ec.jpg)
Avalikkuses on palju kõneainet tekitanud video, mille poisid kuritegu toime pannes tegid. Arvatakse, et jäädvustus lihtsustas selle mõrva uurimist. Prokurör toonitas, et nad oleksid videotagi selle kuriteo avastamiseni jõudnud. Selleks hetkeks, kui salvestise olemasolu nende teadvusse jõudis, olid neil juba teada, kes võivad olla tapjad. Tõsi, kui on video kellegi tapmisest, saab süüdistuse üles ehitada äärmiselt detailselt. Ülejäänud tapmiste puhul lähtutakse sellest, mida kohtuarstlik ekspertiis vigastuste kohta tagantjärele ütleb.
“Kusagil on isegi öeldud, et see on õiguskaitseasutustele positiivne, kui on selline video,” lausus Koitmäe. “Rõhutan: mitte midagi pole selles positiivset, mitte midagi! Meil on videotetagi võimekus selliseid kuritegusid avastada.”
Kahju on sellest videost nii palju enam kui kasu.
“Eks see ole tänapäeva ühiskonna võlu ja valu, et kõike on vaja filmida,” sedastas Koitmäe. “Olen väga nõus Annika Auväärti artikliga, see läks mulle väga südamesse. Ohvrit on võimalik pikaajaliselt alavääristada ka pärast tapmist. See on midagi uut, millega me pole harjunud. See lisab teole jõhkrust. Selle video levikut pole võimalik pidurdada. Veebipolitseinikud on teinud märkimisväärset tööd, et see video natukenegi vähem leviks. Kui keegi riputab video Youtube’i või Facebooki, on võimalik see sealt eemaldada, aga eravestlustes on levik pidurdamatu. Selle video iga vaatamine mõjub surmajärgse löögina kannatanule ja eriti tema lähedastele.”
Kohus tuleb üldmenetluses. Kas kohtupidamine saab olema lahtine või kinnine, otsustab kohus. Vähemalt prokurör ei näe põhjust taotleda istungite kinniseks kuulutamist. “On mõneti pretsedent, kui avalikult see kuritegu toime on pandud. Meil pole seal liiga palju sisu, mida avalikkus juba ei teaks,” selgitas ta.
/nginx/o/2024/10/15/16420318t1h4c8d.jpg)
Kuna süüdistatavad on alaealised, pole raske tuletada, milline tuleb karistus, kui kohus nad süüdi mõistab. Karistusseadustiku järgi saab mõrva ehk 114. paragrahvi eest määrata kaheksa- kuni 20aastase või eluaegse vangistuse. Kuna alaealisele ei saa mõista üle kümne aasta, saab nende kahe poisi puhul rääkida kaheksast kuni kümnest vangla-aastast.
Koitmäele on jäänud mulje, et palju otsitakse avalikkuses kolmandaid inimesi, kellele näpuga näidata. Küsitakse: kes on süüdi? Kas omavalitsus, kool, vanemad, ametkonnad? “Olen nende noormeeste tausta üksipulgi lahti harutanud. Mina ei oska kellelegi teisele näpuga näidata. Mina ei ütle küll, et keegi kolmas oleks teinud midagi fundamentaalselt valesti. Lõpuks võtsid noormehed nende kolme elemendi koosmõjul selle otsuse ju ise vastu.”
Avalikkuses on tekkinud küsimus, miks nad polnud juba vangis, kui nad olid politseile varasemast tuttavad. “Lapsevanemana küsiksin: kas me tahame, et iga koolikakluse tulemus oleks vangla?” pareeris prokurör. “Tagantjärele on väga hea midagi öelda, aga päev enne seda tapmist poleks keegi – ka inimene, kes nende poiste tausta täielikult teab – osanud ette näha, mis saama hakkab.”
Prokuröri sõnutsi ei saa öelda, et keegi pole kõnealuste poistega tegelnud.