Jaanus Ots, Kaido Lüll ⟩ Unistus Pärnu pataljonist ehk Milleks meile kaitseväe üksus?

Kunagine Pärnu üksik-jalaväepataljon asus Tammsaare puiesteel asuvates ajaloolistes kasarmutes. Foto: Urmas Luik

Pärnu on Eesti ajaloos mänginud olulist rolli sõjaliste rajatiste ja kaitseväe üksuste paiknemiskohana. Strateegiline asukoht, logistika, koostöövõimalused Kaitseliidu ja rahvusvaheliste liitlastega ning piirkondliku majanduse toetamine on vaid mõni põhjustest, mis viitavad sellele, et kaitseväe üksuse naasmine Pärnusse on hädavajalik samm nii riikliku julgeoleku kui kohaliku kogukonna ja laiapindse riigikaitse vaates.

Pärnus ei ole tegevväeosa alates 2004. aastast ja see on andnud tagasilöögi kogu Lääne-Eestile just kaitsetahte kasvatamisele ning ohvitser- ja allohvitserkonna arengule. Tegevväeosa olulisus seisneb regioonist pärit ajateenijate väljaõpetamises reservväelasteks ning turvatunde loomises kohalikes. Laiapindse riigikaitse vaates annab see kindlustunde reageerida eri kriisidele ning nendeks valmisoleku tunde kogu regioonile.

Kaitsetahe