Teadlaste uurimusest selgus, et jaanuaritormi veetaseme tõus oli haruldane juhtum

Teadlased tõid esile huvitava asjaolu, et Virtsus ja Pärnus ületasid mõõdetud rekordilised veetasemed aga vastavate jaamade 100aastase korduvusperioodiga väärtuste hinnanguid. Foto: Ants Liigus

Tallinna tehnikaülikooli loodusteaduskonna äsjasest uuringust selgub, et 2005. aasta jaanuaritormi aegne veetaseme tõus oli haruldane nähtus, mida ei saanud ette näha.

Mereranniku paremaks haldamiseks ja turvaliste ehitiste planeerimiseks on vaja teada kõrge ja madala veetaseme tekke tõenäosust Eesti vetes. Selle selgitamiseks kasutasid Tallinna tehnikaülikooli teadlased üle 60 aasta jooksul kogutud mõõtmisandmeid.

Liivi lahes ja Eesti rannikul on veetaset mõõdetud juba kaua aega. Digiandmebaasides on olemas vähemalt 60 aasta kohta andmeid, mida on kogutud eri sageduse ja järjekindlusega.

"Koondasime kõik andmed, seejärel töötlesime ja analüüsisime neid, et leida vastus küsimusele, kui tihti korduvad väga kõrged ja madalad veetasemed. Tulemused edastasime eri korduvusperioodidele (ehk siis kordumine üks kord x aasta jooksul) vastavate väärtustena," avaldas uuringu üks autoritest, Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi lainetuse dünaamika labori teadur Rain Männikus, kes koos professor Tarmo Soomerega põhjalikult teemat uuris.

Valim koostati nii, et igast mõõtejaamast leiti aastased maksimaalsed ja minimaalsed veetasemed, mille põhjal saadi teoreetilised ekstreemväärtuste jaotuse kõverad. "Neile kõveratele vastasid eri veetaseme väärtused näiteks 100aastase korduvusperioodi korral. See tähendab, et üks jaotuse kõver ennustas teistsugust väärtust kui teine," selgitas Männikus.

Teadlaste jutu järgi on varasematest töödest selgunud, et mõistlik on kasutada just nende jaotuste keskmist. Nii oli võimalik näiteks ennustada Virtsus esinevat veetaset 20-, 50- ja 100aastase korduvusperioodiga. Samamoodi leiti tulemused veel üheksa jaama kohta, millest kaks asuvad Lätis.

Teadlased tõid esile huvitava asjaolu, et Virtsus ja Pärnus ületas mõõdetud rekordveetase aga vastavate jaamade 100aastase korduvusperioodiga väärtuste hinnanguid. "See tähendab, et 2005. aasta jaanuaritormi veetase oli haruldane juhtum," rõhutas Männikus.

Peale selle analüüsisid teadlased kõrget veetaset eri tuulesuundade järgi Pärnus, Ristnas, Daugavgrīvas (Riia) ja Liepājas, kus veetaseme mõõtmised on olnud kõige sagedasemad. "Nagu eeldatud, oli veetase kõrgeim edelatuulte korral. See on oluline just rannikuehitiste haldamise ja projekteerimise seisukohalt, kuna nii saab hinnata, kas kõrge veetaseme korral tulevad ka kõrged lained," selgitas Männikus.

Kõiki uuringutulemusi annab Männikuse jutu järgi kasutada edaspidi nii Eesti ranniku haldamisel ja ka ehitiste projekteerimisel. Näiteks saab hinnata, kui madal võib olla vesi Rukki kanalis või kui kõrgeks tuleb ehitada kaldakindlustus, mis on avatud konkreetsesse suunda. Liivi lahe ja Väinamere tulemuste võrdlus näitas, et Liivi lahe kuju mõjutab veetasemete kujunemist oma soppides (Pärnus ja Daugavgrīvas) rohkem kui Väinameres (Haapsalus).

Edasi tahavad lainetuse dünaamika labori teadlased uurida lainetuse ja veetasemete ühismõju eri rannikulõikudel.