:format(webp)/nginx/o/2024/10/18/16426681t1h4847.jpg)
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Meelis Leivits kirjutab keskkonnaagentuuri vastses blogipostituses, millist lindu on rõngastatud hooaegade jooksul enim, keda võib nimetada läbi aegade erilisimaks leiuks, kuidas valmistutakse Kablis tipphooajaks ja milline näeb sel ajal linnujaamas välja argipäev.
Igal sügisel võtavad rändlinnud ette pika teekonna pesitsusaladelt talvitusaladele. Tänu lindude koondumisele ja tavalisest tihedamale linnuliiklusele on see parim aeg neid rõngas-tada.
Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaamal algas sel sügisel 56. hooaeg. Möödunud 55 hooaja jooksul on siin rõnga jalga saanud 738 695 lindu, kellest kõige arvukam liik on pöialpoiss. Neid on selle ajaga kokku rõngastatud 208 245 isendit. Üheks erilisemaks leiuks võib nimetada aga ida-kaelustäksi, kes Eestis esimest korda rõngastati 2021. aastal. Linnu levikuala jääb Eestist 1500 kilomeetrit ida poole ja meie juurde satub ta vaid eksikülalisena. Tegu on rästaslaste sugukonda kuuluva linnuga, kelle lähimad pesitsusalad asuvad Loode-Venemaal Valge mere ääres.
/nginx/o/2024/10/18/16426683t1hf682.jpg)
Kabli linnujaam tegutseb augusti lõpust oktoobri lõpuni. Sügisrände kõrgaeg Kablis hõlmab harilikult septembri viimast ja oktoobri esimest kümmet päeva. Ettevalmistustööd algavad aga juba augusti keskel, mil hooldatakse püünisealal asuvat roht- ja puittaimestikku ja paigaldatakse sõrestikule võrgulina. Püünis valmis, seatakse üles loorvõrgud, mis on organiseeritud liinideks. Jaam saab töövalmis tavaliselt augusti lõpuks ning siis võib lindude sügisrände ametlikult avatuks lugeda Kabliski.
Iga päev on linnujaamas eriline. See, millised liigid ja kui arvukalt linde sel päeval rändel on, sõltub nii kellaajast, kuupäevast kui ilmaoludest.
Tavaliselt toimub päevane ränne hommikutundidest lõunani. Pärast päikesetõusu alustavad oma rändeliikumist tihased, kelle hulgas arvukamad on saba-, sini- ja rasvatihane. Septembri lõpus tihaste rände kõrgpunktis võib päevane püügiarv mõrdpüünisega ulatuda kuni 1000 isendini. See tähendab, et kõige tihedam töö käib Kabli linnujaamas just varastel hommikutundidel. Juhul, kui on olnud soodsad ilmaolud öiseks rändeks, on koidiku eel oodata öise rändeviisiga lindude lainet. Kablis on nendest kõige arvukamad pöialpoiss, punarind ja musträstas.
/nginx/o/2024/10/18/16426687t1h39bf.png)
Septembri lõpus algab ka kakkude ränne, seega toimub püük ja rõngastamine rändeks soodsatele ilmaoludele vastavalt ööpäev läbi.
Peale mõrdpüünise kuuluvad linnujaama püügivahendite hulka loorvõrgud. Päevasel ajal käiakse loorvõrke kontrollimas iga 15–30 minuti tagant. Lindude sealt väljavõtmine on tegevus, mis nõuab kogemust ja asjatundlikkust.
Püügile järgneb alati rõngastamine. Rõngastusprotseduurid on põhjalikud: esmalt määratakse liik, isendi sugu ja vanus, rasvasus ja tiiva pikkus. Kui kaalu ja tiiva pikkuse mõõtmiseks on abivahendid, siis vanust ja sugu määrab vaid vilunud silm. Seda hinnatakse enamasti sulestiku põhjal, kuid mõne liigi puhul on abi eri mustritest ja värvitoonidestki.
/nginx/o/2024/10/18/16426682t1hf722.jpg)
Rõngastamise puhul on kõige olulisem kiirus, et linnud ei jõuaks stressi minna ning saaksid kähku tagasi oma loomulikku keskkonda. Seega pääsevad kiiretel hommikutundidel rõngastuslaua taha vaid kogenud rõngastajad.
Rõngastamine annab meile taasleidude puhul infot selle kohta, kuhu linnud rändavad, millised on nende talvitus- ja pesitsusalad ning rändeteed. Taasleid on sündmus, kui kord rõngastatud lind tabatakse järgnevas linnujaamas või rõngastuspunktis.
Geograafilise aspekti kõrval annab rõngastamine infot ka eri liikide eluea ning rändeliikumise aja- ja energeetilise kulu kohta. Kui rõngastada standardikohaselt ja pikka aega, on võimalik jälgida muutusi lindude rände fenoloogias (bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi, toim) ja arvukuses. See on kliimamuutuste seisukohalt tänapäeval oluline, sest muutuv kliima avaldab mõju ka lindude rändekäitumisele.
/nginx/o/2024/10/18/16426684t1h240c.jpg)
Et rõngastamisest kogutavat teavet sellisteks teadmisteks üldistada, on esmatähtis, et rõngastus- ja taasleidude andmed oleks kogutud korrektselt ja koondatud andmebaasidesse. Selliseid andmebaase käitavad harilikult rõngastuskeskused. Igas riigis on oma rõngastuskeskus, mille ülesanne on rõngastusinfot koguda, korrastada ja andmevahetust eri keskuste vahel korraldada. Eesti rõngastuskeskus töötab samuti keskkonnaagentuuri alluvuses ja paikneb Matsalus.
/nginx/o/2024/10/18/16426685t1h2038.jpg)
Kui leiate rõngaga linnu, teatage sellest alati rõngastuskeskusele, mille ülesanne on edastada taasleidude info rõngastusandmetega tegelevatele katusorganisatsioonidele nagu EURING (European Union for Bird Ringing, toim). Taasleiuandmed võimaldavad luua liikide taasleiukaarte ja rõngastusatlasi.
/nginx/o/2024/10/18/16426686t1h11a3.jpg)
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)