Piret Jeedas Dialoog annab võimaluse rääkida eriarvamusel inimesega

Dialoog ei pea lõppema otsuse või kokkuleppega. Mõnikord on juba teema lahtirääkimine, avamine ja uurimine eri nurkade alt edasiviiv.
Dialoog ei pea lõppema otsuse või kokkuleppega. Mõnikord on juba teema lahtirääkimine, avamine ja uurimine eri nurkade alt edasiviiv. Foto: Shutterstock

Kui mõtlete sõnale “dialoog”, millised seosed teil esimesena tekivad? Võite teha veel ühe sammu ja uurida Sõnaveebist “dialoogi” tähendust. Tihti tuuakse esmase seosena välja, et dialoog on kahekõne kahe inimese vahel. Aga nagu Sõnaveebi uudistades selgub, võib kahekõne toimuda ka mitme inimese vahel, näiteks rühmas. “Dialoogi” sünonüümid on meie igapäevases sõnavaras enam levinud “arutelu” “vestlus”, kõnelus”.

Edasi uurides võiks küsida, et kui toimub dialoog kahe või mitme inimese vahel, siis milline see on? Kes kui palju sõna võtab? Kas kõik soovijad saavad kordamööda sõna? Kas inimene kogeb, et tal on võimalus oma mõtteid ja seisukohti julgesti väljendada? Kas ta tunneb, et teda päriselt kuulatakse? Või vastupidi: inimene kogeb, et ta ei saa oma mõtteid lõpuni väljendada, talle segatakse pidevalt vahele ja tema vaatenurki ei julgeta isegi kaaluda. Mõnikord neid isegi halvustatakse. Nende küsimuste valguses võib jälgida suhtluskultuuri oma elus ja töös, mõnes virtuaalses töörühmas, jututoas või eri suhtlusplatvormidel.

Üks viise edendada arutelu- ja vestluskultuuri nii kogukonnas, klassiruumis, juhatuse koosolekul kui ühiskonnas laiemalt on dialoogilise lähenemise kaudu. Dialoog kui mõtteviis on seotud meie hoiakute ja suhtumisega, näiteks avatuse, austuse ja lugupidamisega kaasinimese ja tema vaatenurkade suhtes. Dialoog on ühtlasi struktureeritud kohtumise vorm: vestlusring, uurimaks olulist teemat sügavuti. Dialoogilises vestlusringis kohtuvad inimesed võrdsetena ja arutlevad asjaosalisi kõnetaval teemal. Igaühel on võimalus end väljendada ja olla kuulatud, kedagi ei arvustata ega mõisteta hukka tema seisukohtade pärast. Põhimõtetena kõlavad need mõistlikult ja arusaadavalt, aga päris elus on keskendunud vestlus ja kuulamine, eri vaatenurkadega kohtumine märksa keerulisem. Ikka tekib soov vahele segada, mitte nõustuda, oma mõte vahele torgata.

Tagasi üles