Korteriühistu juhtimine eeldab seaduste tundmist

Eesti korteriühistute liidu logo. Foto: EKÜL

Selle aasta algus tõi kaasa mitme õigusakti või vana õigusakti muudatuste jõustumise, mis otseselt mõjutab korteriomanike ja -ühistute igapäevategemisi. Näiteks kaks majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust, millest esimene reguleerib energiamärgise vormi ja väljastamise korda ning teine energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemist ning ehitusprojekti koostamist.

Energiamärgisega on vahetult seotud muutus korteriühistute seaduses. Jõustus § 152, mille kohaselt tellib hoonele energiamärgise korteriühistu juhatus omal algatusel või vähemalt ühe korteriühistu liikme nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.

Seadus sätestab, et korteriühistu juhatus peab hoonele väljastatud energiamärgise koopia andma kõigile korteriühistu liikmetele. Liikmeil on aga õigus tellida energiamärgis ainult tema omandis olevale korterile.

Praegune majandussurutis paneb paljud korteriühistud senisest suuremas ulatuses tegelema võlglastega, sealhulgas kohtus võlgade sissenõudmisega. Sel juhul tuleb silmas pidada muutusi kohtutele dokumentide esitamise korras.

2009. aastast rakendatakse täielikku elektroonilist maksekäsu kiirmenetlust. Praktikas tähendab see, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlanõudes saab esitada E-Toimiku infosüsteemi (www.e-toimik.ee) või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu.

Tõusid riigilõivud avalduste esitamise eest tsiviilkohtumenetluses. Kui veel mullu oleks ühistu esitanud maakohtule hagiavalduse võlgnikult 5000 krooni väljamõistmiseks, olnuks lõiv 250 krooni, sellest aastast on lõiv 1000 krooni.

Ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest on riigilõivumäär möödunud aastaga võrreldes suurem. Riigilõivu tuleb põhinõudelt tasuda kolm protsenti, kuid mitte alla 750 krooni ja mitte üle 20 000 krooni.

Korteriühistu liikmeid võivad mõjutada pärimisseaduse muudatused, kus senine vastuvõtusüsteem on asendatud loobumissüsteemiga. Selle aastani pidi pärija pärimiseks esitama notarile pärimisavalduse ja pärandi vastuvõtmiseks võis kuluda kuni kümme aastat. See põhjustas korteriühistutele probleeme, näiteks korteriomaniku surma korral esines viivitus pärandi vastuvõtmisel ja selle aja jooksul tekkisid vahed arvete tasumisel.

Kui pärijat ei ole teada, võib võlausaldaja (korteriühistu) algatada pärija väljaselgitamiseks pärimismenetluse seaduses ettenähtud alustel ja korras.

Uus seadus on korteriühistutele kahtlemata kasulikum, sest loob vana seadusega võrreldes eeldused pärijate märksa kiiremaks väljaselgitamiseks.