Pärimusmuusik Regina Mänd andis välja debüütalbumi nimiloo “Smultronställen”

Loo nimi "Smultronstället" võtab hästi kokku Reginamandnessi olemuse: seiklused ja kodutunde otsimise nii muusikalises kui geograafilises mõistes. Foto: Kerttu Kruusla

Pärnust pärit pärimusmuusik ja viiulimängija Regina Mänd avaldas debüütalbumi nimiloo “Smultronställen”. Tegemist on tema autoriloomingut hõlmava projekti Reginamandness kolmanda singliga, varem on ta välja andnud lood “Paigaljooks” ja “August-i”.

Unenäoliselt fusion‘lik ning toorelt tantsuline Reginamandness keskendub pärimusmuusiku sõnutsi kodu ja kuuluvustunde mõtestamisele muusikas ning tänapäevase, isikliku pärimusmuusika loomisele.

Loo nimi “Smultronstället” tähendab rootsi keeles südamelähedast, isiklikku ja võib-olla natuke salajast paika, kuhu on alati hea (tagasi) minna. See võtab hästi kokku Reginamandnessi olemuse: seiklused ja kodutunde otsimise nii muusikalises kui geograafilises mõistes. Loos musitseerivad Männi kõrval muusikud Antti Lähdesmäki (klaver, Soome) ja Magnus Heeboll Jacobsen (löökpillid, Taani).

Reginamandnessi debüütalbum näeb ilmavalgust selle aasta novembris nii digitaalselt kui vinüülina. Album koosneb üheksast loost, mis valminud viimase nelja aasta jooksul, kui Mänd on elanud Rootsis, Eestis ja Ungaris. Inspiratsiooni on ta ammutanud nii eri maade pärimusmuusikast kui isiklikest kogemustest võõrsil elades.

Mänd lisas, et oma autoriloomingus on teda tugevalt mõjutanud pärimus- ja tantsumuusika traditsioonid ning oma olemuselt on see pärimusmuusika uudislooming. Lugude seaded on tihedalt seotud improvisatsiooni ja rütmimuusikaga, kaotamata siiski tantsulisust, mis on pärimuslikule muusikastiilile omane.

Peale loomingulise tegevuse on Mänd Heino Elleri muusikakooli pärimusmuusika osakonna juhataja ning valmistub viiulite liigijuhina 2025. aasta laulu- ja tantsupeo “Iseoma” raames toimuvaks rahvamuusikapeoks.

Rahvamuusikapidu toimub selgi korral Tallinnas Vabaduse väljakul, tuleb suur kontsert, mis on üles ehitatud pilliliikide kaupa. Jätkuvalt on kontserdil viiulite, torupillide, lõõtsade ja kannelde liigid, samuti koondorkester, kuhu kuuluvad eri pillid, samuti eri kooslustega segaansamblid, aga sel korral ka näppepillide ja akordionite ansamblid. Uuendusena on oma liigid esimest korda mandoliinidel, karmoškadel ja Hiiu kanneldel.