Kas auto kui selline on ühiskonnas tähtsam kui laps? Ilmselt enamik ei nõustu selle väitega. Millest siis tuleb see, et me väärtustame naiste ja meeste tööd erinevalt?
Põhjused, miks naistetööd on vähem tasustatud kui meestetööd, peituvad suuresti ajaloos ja tõekspidamistes, mis hakkavad ajale jalgu jääma. Kui üldiselt armastame Eestist mõelda kui moodsast riigist, kus internet on inimõigus ja ID-kaardiga saab teha kõike alates bussipileti ostmisest riigikogu valimisteni, siis soorollide mõtestamises oleme pigem vanamoodsad.
Meeste kõrgema palga taga on sageli tööandja ja ühiskonna arusaam, et mehele tuleb maksta “mehevääriline palk”, sest mees peab perekonda ülal pidama. Naist nähakse eelkõige kodu ja laste eest vastutavana ja isegi kui ta käib tööl, siis rohkem kommiraha teenimas.
Selline pilt ei vasta tegelikkusele, sest enamik Eesti peresid ei ole nii jõukad, et elada ühest sissetulekust. Vastupidi, mõlema partneri sissetulek on perele tähtis ja naise palk ei ole tegelikkuses ainult kommi-, vaid samuti leiva-, piima- ja elektriraha. Seetõttu mõjutab naise madalam palk nii tema enda kui kogu pere heaolu.
Sõltuvus sunnib taluma vägivalda
Soolisel palgalõhel on negatiivsed tagajärjed Eesti riigile, inimesele, perele ja lastele. Palgalõhe ei ole abstraktne ega statistiline, vaid inimesi mõjutav pärisprobleem, sest lõppude lõpuks räägime ju rahast.
Palgast ei sõltu üksnes meie praegune materiaalne käekäik. See mõjutab meie elu tulevikuski ja siis, kui oleme vanad, haiged, töötud või jäänud mingil põhjusel üksi. Madalam sissetulek ei tähenda ainult seda, et naised näevad palgapäeval keskmiselt 27,6 protsenti võrra väiksemat numbrit oma pangaarvel kui mehed, vaid et kõik riigi makstavad hüvitised, mis sõltuvad palgast (vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, haigushüvitis ja vanaduspension), on samuti väiksemad.