Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/04/17/1059534t1he3e5.jpg)
Eestis on 2008. aasta andmetel Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe: 27,6 protsenti. See tähendab, et Eesti naised saavad meestest väiksemat palka. Palgalõhe suurus ei näita seda, et naised saavad alati sama ja võrdväärse töö eest meestest 27,6 protsendi võrra väiksemat palka, vaid üldist keskmiste palgatasemete vahelist ebavõrdsust.
Palgalõhe on soolise ebavõrdsuse näitaja, mis koosneb paljudest teguritest. Suur palgaerinevus viitab sellele, et naised ja mehed on tööelus ebavõrdsed, et selline probleem on ulatuslik ja püsiv ning vajab tähelepanu.
Kui paremakäelised inimesed saaksid tööturul madalamat palka kui vasakukäelised, küsiksime ju: huvitav, miks see nii on? Vahest on see ebaõiglane, kui maksame paremakäelistele vähem? Sama kehtib naiste ja meeste puhul.
Auto on tähtsam kui laps?
Oluline põhjus, miks naised teenivad keskmiselt väiksemat palka kui mehed, on asjaolu, et mehed ja naised on Eestis ametis väga erinevatel elualadel, mis on erinevalt väärtustatud ja tasustatud.
Naised on ülekaalus sotsiaal- ja haridussfääris, töötades meestega võrreldes märksa sagedamini kooliõpetaja, meditsiiniõe, sotsiaaltöötaja, teenindajana, samuti muudel “pehmetel” erialadel. Mehi leidub seevastu arvukamalt sellistes valdkondades, nagu ehitus, energeetika ja tehnoloogia. Seda, et teatud erialasid peetakse ühiskonnas vastavalt naiste ja meeste tööks, väljendavad rahvapärased ametinimetused, nagu näiteks IT-mees, torumees, esimees ja meditsiiniõde, ämmaemand, lasteaiatädi.
Üldiselt on nii, et meeste puhul domineerivad erialad on paremini tasustatud kui naiste hõivatud tööalad. Võime võrdluseks mõelda, et kuigi me oleme veendunud, et soovime oma lapsele parimat ja usaldame tema heaolu ainult parimate spetsialistide kätte, kellelt nõuame kõrgharidust ja head ettevalmistust, siis miks oleme valmis tasuma laste hoidmise ja õpetamise eest väiksemat palka kui automehaanikule, kes teeb korda jukerdava mootori.
Kas auto kui selline on ühiskonnas tähtsam kui laps? Ilmselt enamik ei nõustu selle väitega. Millest siis tuleb see, et me väärtustame naiste ja meeste tööd erinevalt?
Põhjused, miks naistetööd on vähem tasustatud kui meestetööd, peituvad suuresti ajaloos ja tõekspidamistes, mis hakkavad ajale jalgu jääma. Kui üldiselt armastame Eestist mõelda kui moodsast riigist, kus internet on inimõigus ja ID-kaardiga saab teha kõike alates bussipileti ostmisest riigikogu valimisteni, siis soorollide mõtestamises oleme pigem vanamoodsad.
Meeste kõrgema palga taga on sageli tööandja ja ühiskonna arusaam, et mehele tuleb maksta “mehevääriline palk”, sest mees peab perekonda ülal pidama. Naist nähakse eelkõige kodu ja laste eest vastutavana ja isegi kui ta käib tööl, siis rohkem kommiraha teenimas.
Selline pilt ei vasta tegelikkusele, sest enamik Eesti peresid ei ole nii jõukad, et elada ühest sissetulekust. Vastupidi, mõlema partneri sissetulek on perele tähtis ja naise palk ei ole tegelikkuses ainult kommi-, vaid samuti leiva-, piima- ja elektriraha. Seetõttu mõjutab naise madalam palk nii tema enda kui kogu pere heaolu.
Sõltuvus sunnib taluma vägivalda
Soolisel palgalõhel on negatiivsed tagajärjed Eesti riigile, inimesele, perele ja lastele. Palgalõhe ei ole abstraktne ega statistiline, vaid inimesi mõjutav pärisprobleem, sest lõppude lõpuks räägime ju rahast.
Palgast ei sõltu üksnes meie praegune materiaalne käekäik. See mõjutab meie elu tulevikuski ja siis, kui oleme vanad, haiged, töötud või jäänud mingil põhjusel üksi. Madalam sissetulek ei tähenda ainult seda, et naised näevad palgapäeval keskmiselt 27,6 protsenti võrra väiksemat numbrit oma pangaarvel kui mehed, vaid et kõik riigi makstavad hüvitised, mis sõltuvad palgast (vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, haigushüvitis ja vanaduspension), on samuti väiksemad.
Soolise palgalõhe tõttu on naised kogu elu vältel vaesemad kui mehed. Kuigi harmoonilises ja toredas paarisuhtes ei pruugi inimesed alati naiste ja meeste palgaerinevustele tähelepanu pöörata, arvates, et see neid ei puuduta, tabab palgalõhe negatiivne efekt inimesi enamasti siis, kui on niigi raske.
Väiksem palk tähendab suuremat materiaalset sõltuvust mehest, mistõttu paljud naised ei saa lahkuda vägivaldsest või ebarahuldavast paarisuhtest. Seepärast peavad nii naised kui lapsed taluma perevägivalda ja ebainimlikku kasvu- ja elukeskkonda.
Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, et meie perekonnad on väga mitmekesised ja kõik inimesed ei ela paarikaupa. Eestis on kahe vanemaga perede kõrval palju üksi last kasvatavaid vanemaid, kes enamasti on naised. Seetõttu mõjutab nende madalam tasustamine otseselt lapsi.
Eestis elab absoluutses vaesuses ligi viiendik ühe vanemaga peredes kasvavatest lastest. Mõelgem sellele kõigele näiteks 19. aprillil, kui tähistame Eestis võrdse palga päeva.