Marta Lotta Kukk ehk supertädi Marta, nagu õelapsed teda kutsuvad, mängib koos klounide Piibu ja Tuudu ning kirjanik Indrek Koffiga vaimse tervise lavastuses “Kui Hamlet oleks …”. Koos viskavad nad õhku küsimusi, näiteks mis oleks saanud siis, kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse või kui Vargamäe Andresele oleks välja kirjutatud depressiooniravimid.
Nalja ja naeru tuleb Marta Lotta Kuke väitel tõsiselt võtta
Kas Kalevipoeg olnuks tasakaalukam ja nutikam, kui tal oleks olnud päris oma nimi, ja kuidas ravida Muhvi, kes kirjutas iseendale südantlõhestavaid kirju ja nuttis lahinal neid lugedes? Kui kõik need tegelased oleksid pidanud päevikut, teinud sporti ja söönud kolm korda päevas tervislikku toitu, kas siis ehk oleksid nad vabanenud oma alla surutud ängidest?
Miks just teie neis etendustes kaasa teete ja kellena?
Me otseselt mingisuguseid rolle kogu aeg ei võta, oleme meie ise. Mingitel hetkedel Piip või Tuut kehastuvad mõneks raamatutegelaseks või loevad mõnda lõiku, aga mina olen ikkagi kogu aeg Marta Lotta. Lavastus on suuresti trupiloomes sündinud, palju on improvisatsiooni, kuid dramaturg Indrek Koff on aidanud mõtted ka sõnadeks sättida ning saame kinnitada, et etendusel on nii algus kui lõpp ja kõik, mis sinna vahele jääb.
Kas olete ka ise vaimse tervisega kimpus olnud?