KOLUMN ⟩ Kuidas mind võõras kambas nipsust omaks võeti

Minu uus kaunitar, mis muutis rattasõidu kümme korda nauditavamaks. Foto: Märt Pilme

Sooviga läbida lähiaastatel poolpikk triatlon astusin otsustava sammu. Kui jooksmisel ja ujumisel pole peenet või hingehinnaga erivarustust vaja, siis rattasõidus küll. Just see mul puudu oligi: korralik raudhobu.

Nüüd ongi mul istumise all kohaliku maailmameistri vana velo. «Vana» on muidugi selle kohta palju öeldud, paar aastat sõidetud. Kui muidu suhtun teise ringi kaupa skeptiliselt, teadsin nüüd, et selle ala spetsialist on hoidnud seda kui oma silmatera.