Lancy: Ideaalis suudame sindki tõmmata korra oma mulli, kus muud maailma ei ole

Lancy tantsijad tõttavad, uhked suled peas, põlvest allapoole nõksatades läbi mitme ukseava saali poole nii vilunult, et ei pea oma liigutustele ilmselt enam isegi mõtlema.

Legendaarne varietee- ja show-trupp on viimased paar kuud valmistunud oma 35. aastapäeva etenduseks, mille vastu on valitsenud nii suur huvi, et tantsijad peavad kava ühe asemel kahel õhtul ette kandma.

“Ma poleks eales uskunud, et mul elus niimoodi veab!” hüüatab Laine Mägi tantsukooli kabinetis küsitud kääre kätte näidates. Trupil on armastatud õmbleja Annika, aga siin peavad endalgi näpud osavad olema, et kostüümide ja rekvisiitidega toime tulla.

“Mulle on kasvanud sellised inimesed ümber, keda mina ei ole enam kasvatanud, ma ei ole olnud nende otsene treener,” jätkab Mägi. “Kui Lancy alustas, oli niiviisi, et mina kasvatasingi need oma inimesed üles. Koos kasvasime. Ma poleks juba ammu üksi viitsinud, aeg sai nagu täis ja mul tekkis küsimus “milleks?”, kuna mina enam ei tantsi. Aga neil on tugev kambavaim, nad nii hirmsasti tahavad ja teevad seda väga professionaalselt. Anname üksteisele oma energiaga vastastikku jõudu, kes mis alal.”