Kevadel tasub mõelda teetanusevastase kaitse uuendamisele, sest aia- ja koristustöödel puutume kokku mulla, kõdu või jäätmetega, milles võib leiduda teetanust põhjustava bakteri eoseid.
Teetanusesüsti saab tasuta
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
19. aprill 2012, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu haigestus Eestis teetanusse ehk kangestuskramptõppe kaks inimest ja alati ei õnnestu arstidel sellesse tõppe haigestunute elu päästa.
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnutsi tuleb haigustekitaja eoste organismi sattumisega alati arvestada, kui inimene on vigastanud nahka. Olgu need marrastused, pinnud nahas või loomahammustused, rääkimata lõike-, torke- ja rebimishaavadest. ”Meil haigestuvad täiskasvanud, sest nemad on kas teadmatusest või hoolimatusest teetanuse vastu vaktsineerimata ja seetõttu immuunsuseta,” selgitas Kutsar.
Lapsed ei ole haigestunud, sest neid vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel. Viimane annus teetanusevaktsiini manustatakse 15–16aastastele noortele.
Kuna pärast kaitsesüstimist kujunev immuunsus püsib kuni kümme aastat, tuleks täiskasvanuid 25. eluaastast ja edasi iga kümne aasta järel teetanuse vastu vaktsineerida. Seda tehakse perearsti juures tasuta.