Ükski prohvet pole kuulus omal maal. See ütlus kehtib ka terve elu Sindis elanud ulmekirjaniku Tiit Tarlapi (13. november 1954 – 24. veebruar 2017) kohta. Vähe sellest, et nišižanri autorina ei tea temast Eesti laiem avalikkus, polnud ta oma kodulinnaski teab mis staar.
Suur lugu ⟩ Sindi kuulsaim ja samal ajal tundmatu kirjanik elab ulmemaailmas edasi
"Äh, Pudeli-Paul ..." võis mõni kohalik rehmata, kui keegi Tarlapist juttu tegi. See oli tema hüüdnimi.
Sõbrad hindasid teda väga kõrgelt. Palju tal neid polnud, aga need vähesed pidasid temast sügavalt lugu. Niisama suurt austust tunnevad tema vastu intelligentse kvaliteetse kirjanduse austajad. Kui uskuda asjatundjaid, on Tarlapi looming väga hea. Kohutavalt hea. Võib-olla ei osanud mõnigi kohalik isegi kõige lennukamates mõtetes arvata, et üksildane mees, kes neile vahel vabrikulinnas vastu sammus, on kirjanik, keda on tõlgitud jaapani keelde.
Täna saanuks Tiit Tarlap 70aastaseks.
Sindi raamatukogus olid Tarlapi teosed tema sünniaastapäeva eel juba aegsasti seinale aukohale sätitud. Kodulinna õdusas biblioteegis on kõik tema raamatud alati olemas olnud, välja arvatud see jaapani keelde tõlgitu. Kui palju neid sintlasi ikka on, kes jaapani keeles lugeda mõistaksid?