Eestis elavate ravikindlustuseta inimeste täpset arvu ei tea keegi, kuid ilmselgelt peitub kindlustamata oleku põhjus kõige sagedamini selles, et tööta jäänu pole end töötukassas arvele võtnud.
Teadmatus ja laiskus võivad rahakotis laastamistööd teha
19. aprill 2012, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti leidub neid, kes “mustalt” tööl, aga paraku on nii, et kui tööandja ei tasu töötaja eest sotsiaalmaksu, ei ole neil ravikindlustust. “Siinkohal on oluline märkida, et töötaja ei pruugi teadagi, et tööandja tema eest sotsiaalmaksu ei tasu,” tõi välja haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.
Olenemata sellest, kas inimene on kindlustatud või ei, on vältimatu arstiabi kõigile tasuta. “Vältimatu arstiabi tähendab seda, kui arstiabi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Kas arstiabi on vältimatu, otsustab arst,” selgitas Koppel.
Vältimatu arstiabi eest tasub sotsiaalministeerium. Kui aga antud arstiabi ei kvalifitseeru vältimatuks, peab inimene selle eest maksma.
“Ravikindlustus on vajalik, kuna siis tasub haigekassa nii ravikulude eest kui maksab rahalisi hüvitisi. Ravikindlustuseta inimesel tuleb tasuda oma ravikulud ise, kusjuures tõsisemate tervisehädade korral võib ravi maksta tuhandeid eurosid,” rääkis Koppel.
Kes ei tööta
Kindlustatud on kõik töötajad, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või isik ise. Edasi seletame, kuidas aga saavad ravikindlustuse need, kes ei tööta.
Lapsed. Ravikindlustatud on lapsed 19aastaseks saamise päevani. Haigekassa kindlustab lapsed rahvastikuregistrist saadud andmete alusel.
Õpilased ja üliõpilased. Õigus riigipoolsele ravikindlustusele on põhikooli õpilastel kuni 21 eluaastani; gümnaasiumis õppijatel, kes sisseastumise ajal on alla 24aastased; kutseõpet omandavatel koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutel ja põhi- või keskhariduse baasil kutseharidust omandavatel õpilastel ja Eesti alalistest elanikest üliõpilastel (ka kaugõpe).
Ravikindlustus kehtib kolm kuud pärast kooli lõpetamist. Kui õpilane ei lõpeta kooli õppekava nominaalkestuse jooksul (v.a meditsiiniliste näidustuste tõttu) või ta heidetakse koolist välja, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppekava nominaalkestuse möödumist või eksmatrikuleerimist.
Akadeemilise puhkuse ajal ravikindlustus peatub, välja arvatud juhul, kui puhkus on võetud meditsiinilistel põhjustel.
Välismaale õppima suunduvatel õpilastel ja üliõpilastel tuleb ravikindlustuse jätkamiseks Eestis esitada haigekassale välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument. Ravikindlustus vormistatakse maksimaalselt 12 kuuks, seega tuleb tõend õppimise kohta toimetada haigekassasse igal õppeaastal.
Ajateenijad. Ajateenijad on ravikindlustatud kogu teenistuse vältel ja kindlustus kehtib veel kuu pärast ajateenistuse lõppu.
Rasedad. Rasedate ravikindlustus kehtib raseduse tuvastamise hetkest.
Kindlustuse taotlemiseks tuleb rasedal esitada haigekassa klienditeenindusbüroole isikut tõendav dokument ja arsti või ämmaemanda väljastatud tõend raseduse tuvastamise kohta.
Kindlustus lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitamise kuupäeva.
Töötud on kindlustatud
Töötud. Töötukassas töötuna arvele võtnud inimesed on ravikindlustatud ja kindlustus kehtib, kuni inimene on töötuna arvel ja täidab töötukassa määratud kohustusi: otsib aktiivselt tööd, tuleb määratud ajal vastuvõtule.
Ravikindlustus algab registreeritud töötule alates 31. töötuks registreerimise päevast. Osaledes aga töötukassa suunamisel juba enne 31. päeva tööturukoolitusel, tööharjutusel või tööpraktikal, tekib ravikindlustus teenusel osaletud päevast.
Kui inimesel on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, hakkab ravikindlustus kehtima päevast, mil vastava toetuse saamise õigus tekib.
Kui töötukassas arveloleku aeg lõpeb, kehtib ravikindlustus veel ühe kuu. Erandiks töötuskindlustushüvitise saajad, kelle ravikindlustus lõpeb kahe kuu pärast.
Lapsevanemad. Kindlustatud on alla kolmeaastast last kasvatav lapsehoolduspuhkusel olija, olgu siis ema, isa või eestkostja.
Samuti on kindlustatud üks mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19aastast last, kellest vähemalt üks on alla kaheksa-aastane; üks vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja kes kasvatab seitset või enamat alla 19aastast last.
Ülalpeetavad abikaasad. Riigipoolsele ravikindlustusele on õigus seaduslikus abielus oleval kindlustatud isiku ülalpeetaval abikaasal, kellel vanaduspensionieani on alla viie aasta. Kindlustuse saamiseks tuleb esitada haigekassale avaldus.
Kindlustus lõpeb, kui ülalpeetav jõuab pensioniikka, abielu lahutatakse või ülalpidaja kindlustus lõpeb. Kui ülalpeetav jõuab pensioniikka, jätkub kindlustus vanaduspensionärina.
Samuti on õigus kindlustusele kindlustatud isiku ülalpeetaval abikaasal, kes kasvatab vähemalt üht alla kaheksa-aastast last, kaheksa-aastast last kuni 1. klassi lõpetamiseni, vähemalt kolme alla 16aastast last.
Ülalpidaja peab olema kindlustatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Pensionärid. Kõik, kes saavad Eestis määratud riiklikku pensioni, on kindlustatud.
Puudega isiku hooldajad. Inimestel, kellele omavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest, on samuti õigus riigi ravikindlustusele.
KONTROLLI
Kuidas saab oma ravikindlustatust kontrollida?
Infot oma ravikindlustatuse kohta saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee või küsida haigekassa infotelefonil 16 363 (E–R 8.30–16.30, välismaalt helistades +372 669 6630).