Nädalast jäi kõlama ⟩ Justkui põhjamaine kaamos

Aasta pimedaim ja trööstituim aeg tundub olevat november. Foto: Andres G. Adamson

Lõppeval nädalal, mil vihmast rasked sünkmustad pilved varjasid niigi madalalt käiva päikese vähese valguse, võis kodumaalgi tunda, justkui oleks meilegi põhjamaine kaamos. Polaaröö, mil päike enam üle silmapiiri ei tõuse.

Päris ööpäevast pilkast pimedust Eestis siiski õnneks pole ja vahel murrab mõni päikesekiirgi läbi tumeda pilvevaiba. Ometi tunnetab suur osa meist, kuidas kätte on jõudnud aeg, mil töötegemise asemel poeks pigem mõnusa sooja teki alla või istuks soojendava tule paistel kamina ees.

Novembrit on rahvakalendris nimetatud hingedekuuks, mil mõeldakse elu, surma ja igaviku üle. See on aeg, mis pakub sisekaemuse ja mõtiskluse võimalust. Just mõtiskeluks jääb meil kiire elutempo tõttu vähe aega, kuid usutavasti vormib säärane enesesse süüvimine meist sügavamad ja hingelt tugevamad inimesed. Ehk tasubki nimelt hingedekuul selleks veidi aega võtta. Loodus ise näitab oma ringkäiguga meile suuna kätte.