Alar Laneman ⟩ Võõrriikide kodanike osalemine kohalikel valimistel tähendab Eestile suuri riske

Riigikogu liige Alar Laneman leiab,et agressorriikide kodanikele valimisõiguse jätmine ei oleks Eesti rahvuslikes huvides. Foto: Eero Vabamägi

Kunagi kuulsin ühe maali kohta fraasi “see on kaugelt vaatamise pilt”. Terviku ja tausta tajumine nõuab õiget distantsi. Sama lugu on raskete olukordadega: neid mõistetakse õige füüsilise ja ajalise vahemaa pealt. Nii näeme, milline on kaal ja seos kontekstiga. Keerulise teema puhul on nii lihtsam leida vihjed, kuidas muuta lahendus jõukohasemaks.

Gordioni sõlme raiumine ühiskondlike teemade puhul eeskujuks ei sobi: tükke on hiljem tervikuks liita raske või võimatu. Pigem tunnistagem meie filmiajaloost elutarkuseks saanud õpetaja Lauri lähenemist, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool. “Kas kõik või mitte midagi” lähenemine annab sageli tulemuseks tühjuse.

61 riigikogu liiget on üle andnud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, nagu oma arvamusloos kirjutab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (vt "Põhiseaduse muutmise eelnõu on valmis. Mis meid selleni tõi?", PM 8.11). See on selle riigikogu koosseisu üks olulisemaid kui mitte kõige olulisem seaduseelnõu. Eelnõu näeb ette põhiseaduse 156. paragrahvi 2. lõike muutmist nii, et edaspidi saaksid Eesti kohalikel valimistel hääletada üksnes Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide alaliselt Eestis elavad kodanikud ja Eesti püsielanikest kodakondsuseta isikud. Eelnõu esimene arutelu riigikogus on 19. novembril.