Intervjuu ⟩ Tarvo Mölder: ​Iga telemehe naine peaks saama Nobeli rahupreemia ja lapsed liitri piima

Bändimees ja telerežissöör Tarvo Mölder võtab enda ja teiste temasarnaste perede ees mütsi maha Foto: Eero Vabamägi

Kohtume telerežissööri ja metal-bändi HND laulja Tarvo Mölderiga Tallinnas tema ansambli prooviruumis. Bändikaaslased pakivad parasjagu pille ja muid seadmeid kokku, õhtul ootab ees proov korraliku helitehnikaga Helitehases. Bänd annab kontserte harva. Praegu valmistuvad nad 28. detsembri ülesastumiseks koos Olliega.

Kuigi kontserdini jääb üle kuu, tehakse proovi varakult, sest paar päeva pärast intervjuud lendab Tarvo välismaale režiitööd tegema. Intervjuulegi saabub ta montaažilaua tagant.

Tarvo ütles kohe meie vestluse alguses, et ei mingit teietamist, sestap toimus vestlus sinavormis.Istume siin prooviruumis. Kus sa muusikapisikuga nakatusid?​

Ikkagi Pärnus ja kodukandis. Kui ma noor olin, siis väga palju võimalusi millegagi kooliväliselt tegelda ei olnud. Olen Arest pärit, see oli see aeg, kui kõik klubihooned ja asjad hakkasid juba lagunema. Sovhoosid, kolhoosid hakkasid lõpetama. Ma olen küll kolhoosisööklas käinud söömas ja vanaisa oli sovhoosis tööl, aga Ares väga palju huvitegevust tollal polnud.

Ma läksin Pärnu-Jaagupi muusikakooli, kuna mulle meeldis laulda. Isa oli ka kunagi bändimees, mängis kitarri ja bandžot. Ema on hea muusikalise kuulmisega, pole küll muusikat õppinud, aga mängib akordioni ja klaverit. 

​Muusikakooli sattusin nii, et ma läksin väiksema õega julgustuseks kaasa. Eeldasin, et mina ikka sisse ei saa, aga sain.

Tolleaegne bussiühendus oli nii kehv, et kui pärast kella 19 tund lõppes, said sa kella 22.15se bussiga koju, mis tähendas, et päevad läksid väga pikaks. See õpetas aega planeerima. Praegu mõtlen, et see on kõige suurem kasu, mis ma olen sellest saanud. Maast madalast pead arvestama sellega, et sa oled kogu aeg tegevuses, või siis oludele vastavalt kohanema. Ei ole nii, et nüüd ma olen kodus ja mul on palju aega. 5.–6. klassis hakkasin kitarri mängima ja siis mööda kultuurimaju vanaprouadele laulmas käima.