Kadi Kenk ⟩ Kuidas hoiduda viirushaigustest

Pärnu haigla infektsiooniarst Kadi Kenk. Foto: Sigrid Absalon

Novembri algusest on gripihooaeg täies jõus, meenutades meile, miks on tervise hoidmine ja teadlikud valikud nüüd eriti olulised. Eelmine gripihooaeg andis karmi õppetunni: haigus algas varakult, kestis pikalt ja kulges raskelt. Raske gripi või sellega kaasneva kopsupõletiku tõttu hospitaliseeriti 1526 inimest, intensiivravi vajas neist 11,7 protsenti, 106 inimest suri. Need arvud meenutavad, et gripp pole kerge külmetushaigus – see võib osutuda rängaks ja isegi eluohtlikuks.

Mis kõige olulisem: vaid väike osa haiglaravile sattunud patsientidest oli gripi vastu vaktsineeritud. See tõstatab paratamatult küsimuse: miks leidub endiselt nii palju inimesi, kes ei ole end gripi vastu vaktsineerinud, kuigi see oleks parim kaitse? Et kaitse jõuaks õigeks ajaks toimima hakata, on soovituslik end vaktsineerida juba oktoobris-novembris. Pärast vaktsineerimist kulub immuunsuse tekkeks umbes kaks nädalat. Antikehade tase organismis saavutab oma maksimumi umbes 40 päevaga, seejärel hakkab see aeglaselt langema, kuid tagab siiski küllaldase kaitse kogu hooajaks.

Vaktsineerimine pole ainus meede, mis aitab haigestumist vältida. Rahvarohketes kohtades maski kandmine, kätehügieeni järgimine ja hingamisteede viiruste vältimiseks mõeldud etiketi järgimine on lihtsad ja tõhusad viisid, kuidas haiguse levikut pidurdada. COVID-19 pandeemia tõttu ei peaks maski kandmine või vahemaa hoidmine olema enam harjumatu. Need harjumused aitavad vähendada muudegi viiruste, sealhulgas gripi levikut.

Mis kõige olulisem: vaid väike osa haiglaravile sattunud patsientidest oli gripi vastu vaktsineeritud.

Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse paberrätikuga, mitte kätekuivatiga. Kui aevastatakse või köhitakse, tuleb katta suu ja nina ühekordse salvrätikuga ning visata see kohe prügikasti. Seejärel on oluline käed puhastada. Kui salvrätikut ei ole, tuleks kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.

Külmemal ajal on oluline pöörata tähelepanu immuunsuse tugevdamisele, kuna meie organism on siis viirustele vastuvõtlikum. Vitamiinid ja mineraalid, eriti C- ja D-vitamiin, samuti tsink ja seleen, aitavad immuunsüsteemi tugevdada. D-vitamiini vajadus suureneb just pimedal ajal, sest päikesevalgust jääb vähemaks. Ent tsitruseliste söömine võib aidata katta igapäevase C-vitamiini vajaduse.

Teadlik ühiskond on see, mis aitab vähendada haiglate koormust ning kaitsta meie enda ja lähedaste tervist. Vaktsineerimine, ettevaatlikkus rahvarohketes kohtades, tervislik toitumine ja vitamiinide tarbimine on lihtsad, kuid tähtsad sammud.

Peale isikliku tervisekaitse on gripi ennetamisel laiem mõju: mida vähem inimesi haigestub, seda väiksem on viiruse leviku võimalus. Viiruse levikut piirates kaitseme ka neid, kes kuuluvad riskirühmadesse ja võivad raskelt haigestuda, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi.