Kui pakkumine näib liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt ongi tegu pettusega

Küberkurjategijatele meeldib päevakajalisi teemasid ja tähtpäevi oma skeemidesse punuda ning niimoodi inimeste valvsust uinutada. Foto: Shutterstock

Peatselt kätte jõudva musta reede allahindlused avavad e-poodides jõuluhooaja. Kuidas ajal, mil inimesed on heldema käega ja valmis rohkem kulutama, turvaliselt ostelda ja mitte langeda petturite küüsi, kes püüavad pühade-eelses saginas profiiti lõigata?

Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi juhi Reelika Kivi sõnade kohaselt ei saa öelda, et jõuludega seoses oleks spetsiifilisemad petuskeemid välja töötatud. Küll võib prognoosida, et jõulude eel on inimesed varmamad tegema spontaanseid oste veebis ning võltsleheküljed ja -poed kindlasti juba ootavad seda.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) ennetusjuht Kaisa Vooremäegi ütles, et otseselt jõuludega seotud pettuseid sel aastal veel märgatud pole, kuid tõsi on, et küberkurjategijatele meeldib päevakajalisi teemasid ja tähtpäevi oma skeemidesse punuda ja niimoodi inimeste valvsust uinutada. Petuskeeme luuakse nii valentinipäeva, tulumaksu tagastamise kui maamaksu tasumise ajaks.

“Musta reede ostupühal ja jõulude eel suureneb internetis ostlemine oluliselt ning kurjategijad ei jäta pühade-eelset saginat ja ärevust oma huvides kasutamata,” märkis Vooremäe.

RIA ennetusjuhi jutu järgi levivad praegu kõige rohkem siiski inimeste pangakonto või kaardiandmete õngitsemiseks mõeldud pettused. Näiteks saadetakse panga nimel e-kiri või sõnum, kus inimest kutsutakse üles oma kontoandmeid uuendama ning siis suunatakse ta lingi kaudu õngitsuslehele oma andmeid sisestama. Üle-eelmisel nädalal oli kõige suurem niimoodi kaotatud summa üle 3000 euro.

Samamoodi levivad massiliselt kullerifirmade nimel saadetud õngitsussõnumid, kus palutakse tasuda tollimaks või aadressiandmeid uuendada, et pakk kätte saada. Kuna must reede ja jõulud on aasta kõige aktiivsem pakisaatmise aeg, tasub selliste pettuste suhtes praegu eriti tähelepanelik olla.

Vooremäe sõnade kohaselt langevad paljud inimesed õngitsuspettuste ohvriks Facebooki Marketplace’is. Skeem toimib järgmiselt: petis võtab ühendust kauba müüjaga ja väidab talle, et soovib selle ära osta. Asja kättesaamiseks pakub ostja kulleriteenuse kasutamist. Müüjale väidetakse, et ta peab tehingu kinnitamiseks maksma kohaletoimetamise tasu või paki kindlustama ning selleks suunatakse müüja õngitsuslehele oma pangakaardi andmeid sisestama.

“Näiteks kaotas üks külmkapi müüki pannud inimene hiljuti niimoodi 3900 eurot ja jalatsite müüja jäi ilma 1400 eurost,” tõi RIA ennetusjuht näiteid kahjust, mida petturite ohvriks langenud inimesed on pidanud kandma.