Sügisilm soosib teedeehitust ja nii on Pärnu suvise tuiksoone – Supeluse tänava remondiga juba sedavõrd kaugele jõutud, et sõiduteel värske asfalt maas ja järgemööda laotakse kõnniteedele tänavakivi. Vaatamata remondile on Supeluse populaarne jalutuskoht ja nii on varasemast oluliselt kitsama sõiduteeosaga tänav linnaelanikes hulga küsimusi tekitanud.
Galerii ⟩ Täringukivid ja tsirkusemäng ehk mida põnevat leiab uuenevalt Supeluse tänavalt
Et Pärnus käib elu ka väljaspool suve, tahaks praegu uuenevat tänavat seirates esmalt küsida, miks sõiduteel asfaltkatte sisse vahed on jäetud ja niigi kitsas sõidutee ohutussaartega veelgi kitsamaks tehakse? Sellele ja teistelegi küsimustele uurisime vastuseid Pärnu linnavalituse ehitus- ja taristuteenistuse projektijuhi Meelis Kaljumäe ja ehitaja, OÜ Atemo projektijuht Allar Nairis käest.
On nädala algus, pärast paaripäevast lumeuputust kallab vihma, töömehi tänaval näha pole, kuid kümned alusetäied Tammsaare tänavale tõstetud tänavakividega viitavad, et kohe ollakse valmis jätkama. Nairis kinnitas, et sügis on tõesti lasknud töödega graafikus püsida ja nad loodavad veel vähemalt jõuludeni jätkata. Edasi oleneb ilmast, kuid hiljemalt mai lõpuks on tänav koos haljastusega valmis.
Rahustavad täringukivid
Kolm kuud kestnud ehitustööde käigus on tehtud kõik maaalused tööd, mis puudutavad vee-, kanalisatsiooni-, side- ja elektritaristut. Paigas on sõidutee äärekivid ja esmaspäevaks oli 90 protsendi ulatuses ka asfaltimistööd tehtud, talvel jätkub täringukivi paigaldus, loetles Nairis ja seletas, et praegu keset sõiduteed asfaldi keskele jäetud aukudesse ei tule ohutussaared, vaid karedad täringukivid, mille eesmärk on liiklust rahustada.
Supeluse tänav on edaspidigi kolmel suvekuul autoliiklusele suletud, ülejäänud ajal kehtib seal kiirusepiirang 30 kilomeetrit tunnis. Sõidutee osa on küll varasemaga võrreldes kitsam, kuid siiski mahub sinna kahesuunaline liiklus.
Praegu on asfaldiosa küll nii lai, et sõiduauto ja kaubik mahub asfaldil liikuma, kuid see on Nairise sõnutsi ajutine lahendus, et kohalikel elanikel oleks mugavam kodudeni sõita, kui läheb täringukivi paigaldamiseks, lõigatakse asfaldirada kitsamaks. Plaani järgi on mõeldud nii, et autod sõidavad üks ratas asfaldil, teine täringukivi peal.
Pärnus sellist keset tänavat jooksvat aeglustusriba seni kuskil pole. “Eesmärk on, et autode hoog oleks maas, kui sügisest kevadeni tänav avatud on,” selgitas Kaljumäe. “Kaotasime ära lamavad politseinikud, mis enne natuke kiirust maha võtsid, nüüd on tänav ühtlaselt vibreeriv ja see võtab hoo maha.”
Sõidutee on varasemast kitsam, kuid nii kauba- kui prügiautod, samuti suured turistibussi mahuvad seal liikuma küll, kinnitas Kaljumäe.
Kui suvel on tänav autoliiklusele suletud, siis suunatakse jalgratturid ja tõuksid asfaldile ja senisest oluliselt laiemal kõnniteel on neil liiklemine keelatud.
Supeluse tänava mõlemasse otsa, nii Tammsaare kui Esplanaadi ristmiku juurde tulevad jalgrattaparklad. “Inimene tahab tulla tänavale jalutama, muusikat nautima ja saab ratta turvaliselt ära panna,” rääkis Kaljumäe.
Puud Hollandist
Tänava äärest võeti maha 58 kaske. Kui esimesed uudised rääkisid, et maha võetakse vaid sõidutee serva jääv kaserida ja kaugem jääb alles, siis paraku tuli ka teisest hulk puid maha võtta. “Need puud olid haiged ja ohutasid tänavat ning hooneid,” seletas Kaljumäe.
Kevadel istutatakse mõlemale poole sõiduteed uued puud ja põõsad ning sätitakse paika lilleamplid.
Plaani järgi istutakse näiteks 94 arukaske ja kolm läänepärna. Kased pole linnahaljastuses küll kõige vastupidavamad puud, aga kuna kaseallee oli Supeluse tänav sümboliks kujunenud, siis oli muinsuskaitseameti nõue asemele just kased istutada.
Hollandi soojemas kliimas ettekasvatatud ja siia sõidutatavad puud on viie meetri pikkused ja 20sentimeetrise tüve ümbermõõduga.
Kastmistorud juurepallis
Iga istutatava puu juurde tuleb kastmis- ja õhutamistoru. Juurepalli pannakse toru, mis tuleb maapinnale, sealt saab õhku ja vett viia otse juurepalli sisse. Selle toruga aidatakse puul juurduda. Puude ümber rajatakse kolmemeetrised haljasalad, millele läheb peale metallrest, läbi mille lumesulamis- ja vihmavesi imbub maasse. “Kui tulevad karmid, kuumad ilmad, eks siis kastetakse puid eraldi,” lubas Kaljumäe.
Huvitav on, et kui tänaval jalutajad igatsevad suvel puude pakutavat varju, siis kohalikud elanikud on ehitajatele rääkinud, et äkki ikka ei istutaks uusi puid asemele, sest praegu on neil aknast hea avar vaade.
Pingid kui laadijad
Rääkides, mida põnevat veel suvel Supeluse tänaval näeb, tõi Nairis välja pingid, mis on varustatud juhtmevabade mobiililaadijatega: paned telefoni pingi peale ja see hakkab laadima. Samuti on pinkidel erinevad lauamängud, nagu näiteks tsirkus. Tõsi, lauamängude nuppe hange ette ei näinud, aga nagu Rannapargi kivist kabelauad näitavad, siis inimesed hätta ei jää ja olukord lahendatakse kasvõi pudelikorkidega.
Pärnule omaselt tuleb tänavale hulk kivist elevante ja palju rattahoidjaid. Puude ümber paigaldatakse kaitsed, mis on samal ajal rattahoidjad. Samuti tuuakse tänavale rattahoolduspunktid, kus olemas erinevad võtmed ja rehvi pumpamise võimalus. Koha leiavad ka kauaigatsetud joogiveekraanid, mis aitavad ka koertel janu kustutada.
Supeluse tänava lahutamatu osa on suvekohvikud. Kaljumäe tõdes, et esialgu olid ettevõtjad rekonstrueerimise suhtes kahtleval seisukohal. “Meil oli äsja nendega kokkusaamine, kus tutvustasime plaane ja leppisime kokku, et kui mai lõpus tänava avame, panevad nemadki oma mööbli juba välja,” rääkis ta.
Kuna vana, puujuurtest konarliku asfaldi asemel katab kõnniteeala edaspidi sile tänavakivi, siis ei pea ehk toitlustajad ka enam puidust terrassi teepinnale ehitama.
Talvine lumekoristus
Et aga kõnniteedel pole veel kivist katet peal, siis lükatakse sel talvel lund Supeluse tänaval vaid sõiduteel ja aetakse puhtaks sissepääsud kruntidele, jalakäijad võivad kõndida sõiduteel.
Pärast remonti Supeluse tänaval parkida ei või, ka kohalikud elanikud ei tohi oma maja ette jalakäijate alale autot jätta. “Hoovide ette rajatakse sissesõidu teed ja kõik peavad oma krundil parkima,” nimetas Nairis.
Vanad tänavalguste postid võetakse maha ja uued valgustid tulevad sarnased praegu rannapromenaadil olevatega.
Kaljumäe sõnutsi on kõik maasisesed kommunikatsioonid ja drenaaž välja vahetatud ning linnal pole praeguse teadmise järgi vähemalt lähema kümne aasta jooksul seal uuesti kaevata vaja. “Aga me ei tea kunagi, mida teeb Elektrilevi või Gren,” lisas ta.
Remonditav tänavalõik on 435 meetrit pikk ja maksma lähevad rekonstrueerimistööd pisut üle kahe miljoni euro.