/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/27/16510517t1hcd95.jpg)
Pärnumaa ettevõtted nuputavad usinasti, kuidas rohelisemalt talitada. Sel on kaks põhjust: sedaviisi hoiab kokku raha ja loodusest võetud ressurssi. Majanduslikus mõttes on aga kaalukas argument, et kestlik suhtumine annab konkurentsieelise: kliendid on muutunud nõudlikuks ja eelistavad neid, kellele keskkond korda läheb. Seda, kes raiskab, ähvardab tellimusteta jäämine.
Närimiskumm, joogitopsid ja konid
Elektroonikatootja Scanfil kogemuse järgi käib looduse säästmisega sagedasti kaasas konkreetselt rahas mõõdetav kokkuhoid. Tänavu juulis asendati ettevõtte kolmes tootmishoones 18 joogiveeautomaati kuue veekraaniga. Vahetus on firma jätkusuutlikkuse vaneminseneri Angela Simsoni sõnutsi end juba ära tasunud. Pealegi oli valus vaadata, kui iga päev visati ära mitu kotitäit topse. Ainuüksi topside peale kulus aastas 5000 eurot. Peale selle veeautomaatide rent 18 000 eurot aastas. Ent joogikraanid, millest saab nii pudelit täita kui otse fontäänist juua, läksid maksma kokku 3000 eurot.
Enne joogiautomaatidest loobumist lasi firma kraanivett analüüsida, et anda töötajatele kindlustunne: kraanivesi on täiesti joogikõlblik. Nagu ikka leidus vahetuse järel neid, kes nurisesid, et enam pole mullivett nagu varem automaatides. Kuid osa kiitis kohe heaks, et "oleks võinud varem teha".
"Kui räägid inimesele, et sealt hoiame kokku, aga saame hoopis mõne firmaürituse või peo korraldada, näeb ta kasu natuke rohkem," pakkus Simson, kuidas muudatust töötajatele vastuvõetavamaks muuta.
Aasta esimestel kuudel seati sisse kord, et ettevõtte territooriumil tohib suitsetada vaid ühes kohas ja konid tuleb panna kogumisanumasse. Nüüdseks on üks 50kilone kott konisid lähetatud osaühingule Filaret, mis töötleb need, aidates nõnda vältida mürgiste ainete sattumist loodusesse. Veel üks 25kilone kott on juba täis ja teine kohe saab. Nelja kuuga koguneb Simsoni ütlust mööda seega ettevõttes umbes 200 liitrit konisid.
/nginx/o/2024/11/27/16510521t1h8702.jpg)
Simson arutles, et olmejäätmete hulka sigarettide eraldi kogumine suurt ei mõjuta, aga kui arvestada, et üks suitsuots mürgitab veekokku sattudes 1000 liitrit vett, siis keskkonda säästab küll. Suitsunurgas on üleval plakatid, mis teavitavad konides sisalduvatest mürkidest ja kahjust, mida need loodusele põhjustavad. Kas keegi on seetõttu suitsetamisest loobunud? Seda Simson ei tea. "Mul on hea meel, kui inimene ei viska enam koni maha," tõdes ta.
Töötajaid teavitab Scanfil muudel keskkonnateemadelgi. Sööklas jookseb telerist iga kuu eri sisuga slaidiprogramm. Oktoobris olid tähelepanu all elektroonikajäätmed. Töötajaid said kasutuskõlbmatuid väikeelektroonika seadmeid otse töökohas ära anda ja pääsesid nii ekstra sõidust jäätmejaama. Kuu lõpuks kogunes neid terve kärutäis: toodi vana arvutikineskoop, mobiiltelefone, lauaarvuteid. Kuna inimesed avaldasid soovi, tuleb uuel aastal ilmselt veel kord samalaadne kogumiskuu.
Novembris jagati soovitusi, kuidas olla senisest keskkonnasõbralikum. Simsoni arvates mõjub individuaalne lähenemine: selgitustöö, et plastist kohvitopsist joote ühes mõnusa joogiga sisse naftakemikaali. Mahavisatud koni laguneb 15 aastat ja satub põhjavette ning inimene sööb ja joob selle jälle ise sisse. "See on ju plast, aga kiputakse arvama, et koni on paberist," kõneles Simson.
Seljataga on nätsukampaania, sest üldsus ei tea, et näts on tehtud põhimõtteliselt samast plastist kui rehvid. Venivaks muudab närimiskummi ehitussilikoon. Kemikaali- ja jäätmekoolitustel kõneldakse peale töös vajaliku sellest, kuidas ise enda tervise eest hoolitseda, näiteks millesse tasub kas või toiduaineid pakkida.
Idee midagi paremaks muuta on Scanfili keskkonnainseneri Piret Lille jutu järgi neil päevakorral olnud kolm–neli aastat, aga esialgu koguti prügi kohta andmeid ja alles seejärel tulid konkreetsed ideed. Tegudeni jõuti paari aasta eest.
Poolteise aasta eest asus Scanfil taaskasutama pehmenduspappi, mis tehasesse jõuab koos materjaliga. Varem rändas see prügisse, kuni selgus, et teine osakond vajab neid samuti ja ostab samu pehmendusi, makstes 1,50 eurot tüki eest. Ka üks tarnijaist avastas, et kulutab liiga palju raha, kui ostab iga kaubakoorma tarvis uue pehmenduse. Nüüd saadetaksegi Scanfili tootmistsehhist vahepappi tagasi nii temale kui edastatakse teisele osakonnale taaskasutada.
/nginx/o/2024/11/27/16510527t1hbbbf.jpg)
Ettevõttes tekib rohkesti muudki pakendipappi. Pärast oktoobris toimunud rohefoorumit, kuhu kogunesid Pärnumaa ettevõtted, on Scanfiliga ühendust võtnud paar firmat, mis on selle materjali veel kord kasutamisest huvitatud.
Elektroonikatsehhis sordivad töötajad eri masti elektroonikajäätmeid, millest jäätmekäitleja võtab välja metalli ja väärismetalli. Need ja metall on praeguseks ainsana müüdavad jäätmed: leidub firmasid, mis neid kokku ostavad. "Oli aeg, kui pidime peale maksma selle jäätme (elektroonika, toim) eest," nentis Lille, et turg muutub ja materjaligi napib ning nüüd püütakse sellest viimast võtta.
/nginx/o/2024/11/27/16510523t1hb748.jpg)
Potentsiaali on müüa ka pappi ja kilet, aga et see teoks saaks, nõuab veel põhjalikumat sortimist. Eraldada lainepapp ja tavaline paber, sel juhul on jäätmekäitleja huvitatud selle ostmisest. Kile tuleb eraldada värvide järgi, siis on võimalik see helvestada ja uusi tooteid valmistada. "Ei võta maakoore seest uut naftat välja, et uut kilet teha," nimetas Simson saadava kasu.
Poolteise aasta eest investeeris Scanfil jääksoojuse tagastuse seadmetesse. Soojus tuleb hiigelsuurest ahjust, kus pulbervärvitud esemeid värvi kinnitamiseks kuumutatakse. Varem läks ahjusoojus korstnast välja. Nüüd suunatakse see oma maja keskküttesüsteemi. Kogu hoonet ei küta praegu jääksoojusega veel ära, aga Simson arutles, et tulevikus võib-olla kogutakse üle jäävat soojust tootmisprotsessist tervikuna ja jagatakse naabritelegi.
Praegu otsib elektroonikatootja võimalust taaskasutada vett, mida tarvitatakse keemilises protsessis metalli pinnatöötlusel. Seda kulub rohkesti: 10 000 kuupmeetrit aastas. Pärast kasutamist vesi puhastatakse ja lastakse kanalisatsiooni, aga ettevõtte insenerid arvavad, et sellest pool annaks uuesti tootmisesse suunata. "Kui seda vett saaks kuidagi taaskasutada, oleks sääst märgatav," avaldas Lille, et kokkuhoid oleks nii rahas mõõdetav kui loodusressursi tarbimise aspektist positiivne.
Lille möönis, et õigupoolest ei saagi alati rahalist kokkuhoidu välja arvutada, ometi on ettevõtte mõne muudatuse käiku lasknud, sest lahendus säästab loodust või on muul viisil tervislik. Näiteks on firma liitunud Euroopa Liidu projektiga "LIFE/Fit for REACH2", mis keskendub kemikaaliohutusele. Selle raames soetas ettevõte tarkvara, mis haldab tootmiskemikaalide ohutuskaarte. "Meil on väga raske arvutada, mis see meile tulu toob. Aga panustab tööohutusse ja endal on lihtsam hallata," seletas Lille.
Säästlik mõtteviis annab selge konkurentsieelise. Kliendid on selles suhtes aina nõudlikumad. "Mis materjalid ja ained toodetes on – seda kõike tahavad teada. On olnud kliente, kes soovivad teada, kui suur on nende toodetes taaskasutatud materjali protsent," loetles Simson.
Lille lisas, et auditeerima tulevad kliendid küsivad ettevõtte keskkonnaeesmärkide kohta, paluvad tuua näiteid. "Kui meil pole midagi rääkida, siis me võib-olla ei püsi konkurentsis," sõnas ta.
Mõne aasta eest ei osanud tarnijadki öelda, millisel hulgal on nende toodetes taaskasutusmaterjali, aga nüüdseks on paljud kliendid selle juba ise välja arvutanud.
Keskkonnanõudedki lähevad aina rangemaks ja sellepärast on targem olla ise sammuke ees kui hakata viimasel minutil paanikas lahendusi otsima. Näiteks on koostatud nimekiri kemikaalidest, mis tõenäoliselt kunagi ära keelatakse ja millele on mõistlik juba ennetavalt asendust otsida.
Mõtteid, mida ettevõte saab looduse heaks teha, jagub. Firma puhkeruumi on kavas pärast remonti luua taaskasutusala, kuhu töötajad saavad tuua kodus seisma jäänud esemed, mida mõni kolleeg ehk vajab. Varem on töötajad omavahel sedaviisi laste mänguasju edasi andnud, aga siis tekib konkreetne koht ja kõik teavad, et sinna võib viia ja sealt võtta. Firma on sedasi oma töötajatele pakkunud ülejäänud mööblit, selmet see prügimäele visata. On küsitud luba, kas paberipurustajast võib viia koju paberipudi rotist lemmiklooma tarvis. "Aga palun!" lubas Simson.
Tootmisjääkidest valmivad uued tooted
Wendre Pärnu tehases Lina tänavas liiguvad lae all liinil pooleldi valmis tekid. Seda vaatepilti võib igaüks kaeda Wendre tehasepoe akendest, mis avanevad tootmistsehhi. Kõigil niinimetatud toortekkidel on ääred, mis õmblustsehhis maha lõigatakse, nagu seletas Wendre kvaliteedijuht Käthe Malmre. Mahalõigatud materjali ribad ei rända aga prügisse, vaid taaskasutatakse purustatuna padjatäitena. Jätkusuutlikkus on ettevõttele oluline.
/nginx/o/2024/11/27/16510532t1hc2f3.jpg)
Malmre nentis, et paraku soovivad kliendid padjas näha valget värvi taaskasutusmaterjali, kuigi see mingil viisil välja paistma ei jää. Nüüd ongi kunded ses suhtes juba järele andnud ja sisse võib segada pastelseid toonegi. Tekstiiliettevõttes on aga lahendamata küsimus, mida teha tumedas toonis materjalijääkidega, mida tekib, kuigi märksa vähem kui heledaid. Tumedat materjali jääb järele tumehallide ja -siniste päevatekkide valmistamisel. "Tumeda värvi puhul lahendust veel ei ole, aga otsime," kinnitas Malmre.
/nginx/o/2024/11/27/16510518t1h4908.jpg)
Samuti saavad Wendres uue elu poroloonijäätmed, mis enne padja sisse panekut tükeldatakse pudiks. Poroloonitükke ostetakse isegi juurde, sest endal neid ei piisa. "Endal ei teki nii palju jääke, kui vajadus oleks, et toodet müüa," seletas Malmre.
/nginx/o/2024/11/27/16510530t1hdc14.jpg)
Seega, üldises plaanis on Wendres tootmisjäätmete puhul väljapääs leitud: neist valmivad uued tooted. Aga laiema probleemina, mis ei puuduta pelgalt üht tehast, nimetas Malmre kasutatud tekke-patju, mida samuti võiks kokku koguda ja töödelda nii, et need oleksid küllalt puhtad, ja siis valmistada uus materjal. Kes seda tulevikus tegema hakkab, kas tootja või mõni iseseisev firma, on veel teadmata.
Tootmises jääb üle pakkematerjaligi. Pappkastid kogutakse Wendres samuti kokku. "Kõike, mida annab taaskasutada, ringluses hoida, hoiame nii kaua, kuni saab," kinnitas Malmre.
Tähelepanu on pööratud sellelegi, et kastide papp oleks nii õhuke kui võimalik ja taaskasutusmaterjalist. Näiteks ei pea kaas olema nii paks kui põhi: kõik detailid on läbi kaalutud.
Eraldi sorditud plastist niidipoolid saadetakse tagasi tootjale, kes saab need uuesti kasutusse võtta. Teistsugused poolid, mida tootjal pole võimalik enam tarvitada, rändavad plastpakendi hulka.
Siiski tekib tekstiilikiudu, mida ei anna taaskasutada. "See on väga must või on põrandal olnud, selliseid asju me toodangusse ei pane," põhjendas Malmre, miks osa materjalist rändab ikkagi prügisse.
Wendre uusim algatus on kilepakenditest loobumine ja üleminek paberkottidele, kuhu tekid sisse rullitakse. Leidub tellijaid, kes rõhuvad loodushoiule ja soovivad, et kõik tooted oleksid lõpuks paberpakendis.
/nginx/o/2024/11/27/16510529t1hfbf4.jpg)
Malmre seletuse järgi revideeritakse pakendeid iga aasta: äkki on tulnud uusi tehnoloogiaid, ehk saab pakendist kümme sentimeetrit maha lõigata? Suurtootmises annab iga vähem kasutatud materjalisentimeeter märgatava efekti.
Millist pakendit eelistatakse, sõltub siiski lõpuks tellijast.
Peale tootmisjäätmete ja pakendite on tootmisettevõttele tähtis tarneahel: kui kaugelt ja kellelt materjali ostetakse. Wendre kangad tulevad praegu Aasiast. "Võib-olla Euroopas ei ole lapstööjõuprobleemi, aga seal on see teemaks. Kuid meil ei ole see tolereeritud, et ostaksime tarnijatelt, kes kasutavad lapstööjõudu," avaldas Malmre.
Samuti on tähelepanu all tootmises tarvitatavad kemikaalid. Sel põhjusel vastavad kõik Wendres kasutuses materjalid Öko Texi standardile, mis on rahvusvaheline sertifikaat, mis kinnitab toote turvalisust kasutajale. Märgis näitab, et toote pH-tase on nahasõbralik, tootel ei esine kõrvalmõju ja lisatud värvained ei ole inimorganismile mürgised. Peale selle käivad Wendre esindajad tarnijate juures kohapeal materjali tootmist vaatamas: Aasias iga aasta, Euroopas iga kahe aasta järel. Aasias on selleks palgatud eraldi inimesed, näiteks Hiinasse ei pea Wendre siinsed töötajad ise kohale sõitma.
Wendret ennastki auditeeritakse. Tehas on valmis panema kliendi soovil tootele külge sildi "Made in green", mis on populaarne Saksamaal. Sellel oleva QR-koodi järgi näeb, kust on pärit toote materjal. "Made in green" annab tarbijale kindluse, et toode on testitud inimesele kahjulike ainete suhtes ja valmistatud turvalistes ja sotsiaalselt tunnustatud töökohtades.
Wendres on kasutusel kümmekond Öko Texi standardit, mis on lahku löödud sõltuvalt sellest, kas tegu on näiteks taaskasutusmaterjali või lastele mõeldud toodetega, ja neid uuendatakse igal aastal.