Majanduse päästeplaan ⟩ Kärped, kasv ja julgus suurelt unistada

Kolme panga juhtanalüütikud otsisid Finance Estonia korraldatud arutelul Eesti majanduse päästmise võimalusi. Foto: Kristi Sits

Eesti majandus vajab tasakaalu leidmiseks ja pikaajaliseks kasvuks julgeid otsuseid ja selget visiooni, nagu tõdesid kolme panga juhtanalüütikud finantssektori katusorganisatsiooni Finance Estonia korraldatud arutelul. Majanduskasvu eeldused on sisuline maksudebatt, kulude läbipaistvus, investeeringud teadusesse ja innovatsiooni. Kas majanduse päästerõngas peitub kaitsetööstuses või lisand-väärtuse loomises, sõltub lähiaastate otsustest ja koostööst.

Eelarve tasakaal ja kärpevõimalused

LHV analüütiku Triinu Tapveri hinnangul tuleks riigieelarve tasakaalu nimel senisest julgemalt kärpida. “Kaks kolmandikku defitsiidist tuleks katta kulude kärpimise ja kolmandik maksutõusudega,” märkis ta. Seejuures rõhutas Tapver, et teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni arvelt ei tohiks kärpida, kuna need valdkonnad loovad pikaajalist majanduskasvu.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõi esile eelarve läbipaistvuse tähtsuse. Tema sõnutsi ei saa teha kärpeotsuseid, kui pole selgust, kuhu raha täpselt kulub. “Pensionide ja muude indekseeritud kulutuste ajutine külmutamine võiks olla lahendus, mis aitaks pidurdada riigi kulude kasvu,” leidis Eamets.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla juhtis tähelepanu, et enamik eelarveprobleeme tuleneb puuduvast majanduskasvust. “Eelarve probleemid on seotud meie rikkusega. On teada, et tervishoiust on varsti miljard eurot puudu, samuti pikaajalisest hooldusest, haridusest ja teadusest. Kaitsevaldkonna vajadused ei lõpe 2028. aastaga. Neid muresid ei lahendata lühiajaliste maksudega,” tõdes Uusküla.

Majanduskasvu suunad ja võimalused

Analüütikute hinnangul tuleks Eesti pikaajalise majanduskasvu nimel keskenduda investeeringutele ja regulatsiooni lihtsustamisele. Eamets märkis positiivse ilminguna euribori langust. “See annab uue hingamise kinnisvarasektorile ja ergutab tarbimist,” ütles ta. Samuti tõi ta esile kaitsetööstuse potentsiaali. “Äkki ongi kaua otsitud Eesti Nokia kaitsetööstus? Seal on soodne pinnas arenguks: võiksime kasta lille, mis kiiresti kasvab,” tõdes ta.

Uusküla lisas, et Eesti vajab välisinvesteeringuid ja kõrge tootlikkusega ettevõtteid. “Meil tuleb aktiivselt Eestisse kutsuda välisinvestoreid ja näidata senisest suuremat ambitsiooni,” rõhutas ta ja lisas, et Eesti on kaua olnud allhankeriik. “Oskasime toota, aga ei osanud müüa. Siis tulid start-up’id, kes oskasid müüa, aga toodet ei olnud. Kui saaks tootmise ja müügioskuse kokku panna, võiks oodata taas kasvu.”

Tapver leidis, et investeeringud teadusesse ja arendusse ning innovatsiooni panevad majanduskasvule aluse. “Peame keskenduma lisandväärtuse suurendamisele ja intelligentsele tootmisele. Eesti majandusele on suurima mõjuga tootmis-sektor. Peame suunama ressursid sinna, et muuta tööstus ja inimesed targemaks, isegi kui tööealisi elanikke jääb vähemaks,” sõnas Tapver. Tema arvates on niisama oluline avardada töötleva tööstuse eksporditurgu.

Maksudebatt ja süsteemi tõhusus

Eksperdid rõhutasid arutelul, et muutmaks maksusüsteemi, on vaja usaldusväärsetele andmetele toetuvat sisulist debatti. Uusküla märkis, et maksudebatti tuleks alustada kohe ja andmepõhise lähenemise teel. “Analüüsid ega uuringud ei jõua ühiskonda, mistõttu arutelu jääb tihti pinnapealseks,” nentis ta. Tapver lisas, et isegi kui uuringuid tehakse, ei arvestata nendega sageli otsuseid langetades.

Analüütikud kinnitasid, et Läti ja Leedu on olnud meist ambitsioonikamad ja tõhustanud maksukogumist ilma maksumääri tõstmata. Nende ühine seisukoht oli, et enne tuleb korrastada maksukäitumine. Eametsa arvates on just nüüd õige aeg alustada sisulist maksudebatti, et järgmisteks valimisteks oleks mandaat olemas. “Arutelu peab toimuma enne, mitte pärast valimisi,” rõhutas ta.

Pikaajaline visioon ja strateegia

Nagu analüütikud toonitasid, vajab Eesti pikaajalist strateegiat ja julgeid otsuseid, et suurendada riigi atraktiivsust. “Peame ise minema välisinvestoritega kohtuma ja pakkuma tingimusi, mis meelitavad suurettevõtteid siia,” sõnas Uusküla. Ta tõi esile Leedu praktika, kus investoritele pakutakse bürokraatia asemel tuge. “Kindlasti ei ole põhjust end väikseks ja kaitsetuks rääkida. Oleme suured, tugevad ja aitame teisi. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et peame rääkima end Venemaa mõjutsoonist välja.”

Tapver rõhutas lisandväärtuse osa. “Lisandväärtuse kasvatamine peaks olema Eesti majanduse keskne eesmärk. Tootlikkuse tõstmine annab meile eelise, sest probleem on kogu Euroopas: kui Eestis suudame lahenduse leida, oleme eeskujuks,” märkis ta.

Eamets kutsus üles regulatsiooni lihtsustama. “Me keerame igal pool vinti peale. Peaksime keskenduma miinimumnõuetele, mitte ülereguleerimisele,” soovitas ta, pannes ette tõsta esmalt tootlikkus 120 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. “Tasakaalus eelarve ei saa olla peamine eesmärk, ambitsioon peaks olema suurem.”