/nginx/o/2022/08/03/14736896t1hedf8.jpg)
/nginx/o/2024/12/02/16521000t1h8306.jpg)
Kaitsetööstuspargi arendamine on jõudnud faasi, kus kaitseministeerium asub tutvustama kohalikele elanikele riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ja mõju hindamise programmi.
Kaitsetööstuspargi eesmärk on toetada kohalikku kaitsetööstust tootmiskeskkonna kujul, et toota laske- ja lahingumoona ning nende komponente. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu näitab, kui olulist rolli mängib riigi kaitsmisel kaitsetööstus. Kõikjal Euroopas astutakse samme, et kiires korras kasvatada kaitsetööstuse suutlikkust toota laskemoona, relvi ja muud sõjalist kaupa.
Eesti ostab praegu väga palju laskemoona ja see kõik on importkaup. Kümne aasta jooksul, 2022–2031 soetab Eesti umbes nelja miljardi euro eest eri moona. Osa sellest on tarnitud, osa hangitakse-tarnitakse lähiaastatel. Kõike seda ei suudetaks Eestis tulevikuski toota, kuid kindlasti saaks osa toodangust paari–kolme aasta pärast kodumaise kaitsetööstuspargi tehastest. Nii suurendame riigi kaitsevõimet ja edendame majandust, eeskätt kohapeal töökohtade loomise kaudu.
Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja meil on ettevõtteid, mis on tugevad tegijad kõrgtehnoloogias ja tarkades lahendustes.
Indrek Sirp
Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja meil on ettevõtteid, mis on tugevad tegijad kõrgtehnoloogias ja tarkades lahendustes. Eestil on potentsiaali olla laskemoonaturulgi aktiivne pakkuja, kui me loome ettevõtjaile võimalused pääseda eksporditurule. Riigina saame seda protsessi kiirendada ja pakkuda tuge riigi eriplaneeringu, mõju hindamise ja pargis teatud taristu, nagu ligipääsuteede, elektri- ja sideühenduse, tara arendamise kaudu. Ettevõtetele jääb tootmishoonete ja nendega seonduvate rajatiste ehitamine.
Kaitsetööstuspargi plaan jõudis avalikkuse ette mullu oktoobris, kui tutvustasime plaani viiele kohalikule omavalitsusele, millest sõelale jäi neli asukohta kolmes omavalitsuses: Lääne-Nigula vallas, Lüganuse vallas ja Pärnu linnas Audru ja Tõstamaa osavallas. Tänavu veebruaris algatas valitsus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu, et sobivaim koht välja valida.
/nginx/o/2024/12/02/16521001t1he0ef.jpg)
Küsimusele, mida täpselt tootma hakatakse, on veel ennatlik vastata. Äsja lõppes konsultatsiooniring huvitatud ettevõtetega. Ideed või mitmel juhul ka üsna konkreetsed plaanid ulatuvad padrunitest suurtükimürskudeni, õhuründemoonast miinideni. Ämari nii-öelda minitööstuspargi konkursilgi võis näha, et huvilisi leidub. Järgmisel kevadel korraldame valikpakkumise, leidmaks sobivad ettevõtted, millele anname pargis kinnisasja pikaajalise hoonestusõigusega.
Laskemoona tootmisel on kriitilise tähtsusega komponent lõhkeaine. Eestis küll juba toodetakse lõhkeainet, aga mäetööstusele. Sõjalise lõhkeaine tootmine vajab teistsugust tehast ja tehnoloogiat. On võimalus, et see lõhkeaine tuuakse Eestisse välismaalt või et tööstusparki tuleb ka lõhkeainetehas. Analüüsime praegu lõhkeaine tootmise majanduslikku teostatavust ja vajadusel leiame eriplaneeringu käigus sobiva asukoha lõhkeainetehaselegi.
Tööstuspargi asukoha valik viie ala seast – peale kolme ala Lüganusel ja Lääne-Nigulas oleme Pärnu suurel planeeringualal leidnud kaks väiksemat ja tööstuspargile sobivaimat ala – sõltub mitmest asjaolust. Võrdleme eelvalikualasid üheksa kriteeriumi alusel. Näiteks hindame teostatavust ja eesmärgipärasust, arendamise ajakulu, asukoha riigikaitselist sobivust, mõju keskkonnale.
Eelvaliku puhul on juba püütud minimeerida negatiivne mõju. Planeeringu käigus hinnatakse mõju põhjalikult ja vajadusel tehakse lisauuringuid. Peame tagama, et tööstuspark ei kahjustaks ümbritsevat loodust ega kohalikke inimesi. Seejärel teeme lõpuks kaalutlusotsuse. Olles külastanud laskemoona ja lõhkeaine tootmise tööstusparke nii Põhjamaades kui mujal Euroopa riikides, kus need on kujunenud piirkonna elukeskkonna loomulikuks osaks, olen kindel, et sama juhtub Eesti kaitsetööstuspargiga.
Kutsun kõiki huvilisi tutvuma kaitseministeeriumi veebilehel välja pandud eriplaneeringu materjaliga ja osalema avalikul arutelul!
Avalikud arutelud Pärnu linnas ja osavaldades 3. detsembril:
Kell 13 Pärnu keskraamatukogus (Akadeemia 3, Pärnu linn),
Kell 16 Audru osavallakeskuses (Pärna allee 7, Audru alevik),
Kell 19 Tõstamaa rahvamajas (Varbla maantee 3, Tõstamaa alevik).