Loodusvaatlus ⟩ Esimene lumi kadus, kuid mitte jäljetult

Hiljutise lumekoorma all murdunud kuuseladvad ja noor mänd. Foto: Karl Adami

Ehkki novembri lõpus langenud lumi on tänaseks kadunud, näeb mitmes maakonnas siiani selle jälgi. Väisasin paari kodumetsatukka ja tõtt-öelda tegi avanenud vaatepilt mind pisut kurvaks. Paksu lumikatte all on puud ju ennegi ägisenud ja nii mõnigi neist lõpuks alla andnud, kuid viimase lume järel on murdunud kuuse- ja männilatvu ning latiealisi mände silmatorkavalt palju. Rohkem kui tormituulte järel. Samuti painutas raske jää- ja lumesegu noored männid vastu maad ja nüüd on paljudel neist küür seljas. Osa kahjuks ei taastugi.

Selle pärastlõunase käigu järel vajus päike vinesse ja seejärel kadus juba ühtlase halli pilvevaiba taha. Taustal lennanud suur-kirjurähnid, pasknäärid, rongad ja talvikesed paistsid ereda valguse kadumise järel ühtäkki sünkjate kogudena. Kõik peale ühe.

Silmanurgast märkasin taevas valget kogu. Esimese hooga pidasin seda üksikut jõuliste tiivalöökidega kulgejat laululuigeks, keda sisemaalgi peatumas näeb, kuni järved-jõed päris kinni külmuvad.