Karmen Koppel ⟩ Haridusleppe läbikukkumisest räägiti juba enne selle sõlmimist

Karmen Koppel Foto: Mailiis Ollino

Detsembri algus on Eesti haridusmaastikku täiendanud mitme koolielu otseselt puudutava muudatusega. Sündinud on hariduslepe ja seaduse tasandil jõustunud õppimiskohustuse ea pikenemine. Ometi tuleb küsida: kellele need otsused suunatud on? Ja kas minister (haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, toim) on kontaktis üksnes oma nõuandjatega või jätkub soovi ka laiema üldsuse mõtteid kuulda võtta?

Haridusleppe läbikukkumisest räägiti juba enne selle sõlmimist. On selge, et see ei aita hoida ega tõsta Eesti hariduse kvaliteeti, vaid viib meid tagasi minevikku, mil töötulemuse asemel hinnati õpetaja staaži ja kooli juhiti ministeeriumi kaudu. Tõsiasi, et haridusleppega nõustusid vaid üheksa omavalitsust 79st, peaks olema kõige selgem signaal ministrile, et midagi ja kedagi väga olulist on märkamata või kuulda võtmata jäetud.

Suure tõenäosusega ootab samasugust läbikukkumist ees kohustusliku kooliea tõstmine, sest need mõlemad muutused on ehitatud puuduvale vundamendile.