Kolmandad jõulud pagenduses ⟩ Ettevõtlus, eesti keel, meelepärane elukoht ehk Pühaderõõmu toovad ajutise elu eduelamused

Tetiana Iliashova tuli tütre Yeva ja poja Olehiga Pärnusse 2022. aasta märtsis. Oma lastele soovib ta pakkuda turvalist elukeskkonda. Lootus, et see kunagi ka Ukrainas võimalik on, pole kadunud. Foto: Mailiis Ollino

Pühadekaunistusi täis pikitud poeriiulid tuletavad meelde, et kodus, kust sõja tõttu kiirustades põgenetud sai, kopitab nüüd ühes kapis karbitäis aastakümneid kogutud jõuluehteid. Õhtusöögilauas tuletab maailma peale pahane poeg meelde, et ei taha siin, kodust ja sõpradest nõnda kaugel olla, võõras keeles matemaatikat õppida. Ent ukrainlaste ajutine elu siin hakkab paika loksuma: eesti keel on – kel vähem, kel rohkem – suus, alustatakse ettevõtlusega, hädapärased elupaigad on asendunud meelepärasega. Palju, mille kohta saab öelda “minu”, on jäänud aga maha: minu jõuluehted, minu sõbrad, minu isa. Jõuluajal kipub igatsus “minu” järele võimenduma.

Tänavused jõulud on Ukrainast 2022. aasta märtsis Oleksandriya linnast sõja tõttu siia pagenud Tetiana Iliashoval ja temal kahel lapsel kolmandad põgenikuna võõrsil. Pühi, mis seostuvad kodu ja lähedastega ning on pigem alati rõõmu toonud, saadab nüüd kurbuse ja igatsuse noot. Esimesel aastal oli see kriiskav, nüüd kaigub kauguses.

Tavaliselt möödusid nende pühad naise vanemate juures. Seda jaanuaris, mil õigeusklikud jõule tähistavad. Koos söödi õhtust ja jagati kingitusi. Esimesi siinseid jõule meenutades tunnistas Tetiana, et see oli nukker aeg. “Kõik istusid koos oma perega, meie olime omaette," ütles ta.