Saada vihje

Kolumn Kingitused, milles on õnnelikkuse nektarit

Copy
Mesilane õunapuuõiel.
Mesilane õunapuuõiel. Foto: Urmas Luik

Kui keegi peaks kunagi küsima: “Millised on olnud sinu elu kõige ilusamad kingitused?”, siis need on olnud hetked, mis ei kordu.

Kord pidin helistama teatrilegend Linda Rummole, kes oli juba mitu aastakümmet olnud avalikkuse eest varjul ja pidanud vanaduspõlve ühes Pärnu kortermajas. Tõenäoliselt olin Rummo koduse telefoninumbri saanud Eha Kardilt, keda võis tema detailse mälu järgi nimetada Endla teatri elavaks entsüklopeediaks. Rummole pidin aga helistama sellepärast, et lahkunud oli temast 28 aastat noorem Helle Kuningas. Olin natuke ärevil, sest mind hoiatati, et Rummo ei ole aastaid ühelegi ajakirjanikule kommentaare jaganud. Aga Rummo võttis kõne vastu ja ütleski oma kalli kolleegi kohta midagi ilusat. Kui poetasin, et oleme eri aegadel samas kohas, Vändras üles kasvanud, hüüatas ta samasugusel hingestatud häälel, nagu teatripublik teda mäletab: “Elage ikka oma südame järgi!”

Kord tuli Fred Jüssi uue kunsti muuseumisse ühele grupinäitusele oma rännakuil üles pildistatud kivimustrite fotosid vaatama ja näitama. Istusime kohviku ümmarguse laua ääres, tal oli olnud insult ja kõnelemine oli raskendatud. Olin kuulanud loodusemeest tähelepanelikult umbes viis minutit. Ta vaatas mulle järsku silma sisse: “Teate, ma usaldan teid. Mul ei ole vaja teie kirjutist üle lugeda, ma näen, et teil on süda õiges kohas!”

Elu antud suurimaid kingitusi on olnud kalli inimese naeratus või hääl, mida nägid-kuulsid esimest või viimast korda. Isegi kui see aastatega mälus tuhmub, ei kao see päriselt kunagi. Paari-kolmeaastase maamudilasena oli mul kord hirmus kahju ühest viimast korda õiel sumisenud ja mind nõelanud mesilasest. Olin läinud õunapuude alla mesipuudele liiga lähedale. Oli valus küll, aga suurem oli kurbus sellest, et oma kodu kaitstes pidi ta sellepärast elu jätma. Ja tilluke tirts ütleski pisaraid näolt pühkides: “Mesilane pai.”

Jõulutulede säras kuuse alla paki sisse võib olla südamest tulnud naeratust ja sõnu keeruline panna, aga neid saab jagada kuuse ümber. Hetki, milles on õnnelikkuse nektarit.

Tagasi üles