Väino Linde: Riigilõivud vähenevad peagi tunduvalt

Väino Linde. Foto: PP

Elus tuleb mõndagi ette, vahel tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda kohtussegi. Aga harvad pole juhud, kui ainsaks takistuseks jääb sel puhul liialt kõrge riigilõiv. Isegi siis, kui võimalus kohtuasi võita on iseenesest päris suur. Olgu see oma põhiseaduslike õiguste kaitsmine, kohtuskäik riigiga või rahaline nõue teise isiku vastu. Kohtusse pöördumisel tuleb riigilõivu ikka tasuda.

Oht õiguskaitse kättesaadavusele

Seadus ütleb, et riigilõiv on summa, mis tasutakse lõivustatud toimingu eest, ja see määr kehtestatakse toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest lähtuvalt. Kohtulik riigilõiv ongi vastava menetlustoimingu eest riigile tasutav summa. Aga mitte ainult. Pole ju saladus, et majandusbuumijärgsel raskel ajal kasvasid meil riigilõivud märgatavalt ja on praegu Euroopa ühed kõrgemad.

Seega on riigilõivu eesmärk nii kohtumenetluskulude katmine, samuti kogu kohtusüsteemi rahastamises osalemine ja riigieelarvesse teatud laekumiste tagamine.

Kui päris aus olla, teenivad riigilõivud veel üht eesmärki. Selleks on nii-öelda igaks juhuks esitatavate ja ettearvatult kaotatavate kohtulike nõuete ärahoidmine ja sellest tulenevalt kohtuasjade arvu üldine optimeerimine.

Õiguskantsler Indrek Teder on olnud seisukohal, et riigilõivude põhiseaduspärane eesmärk on tagada eeskätt kohtu menetlusökonoomia ja vältida põhjendamatute kaebuste esitamist, kuna see võib kaasa tuua kohtu suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Seda rõhutas ta juba oma eelmisel aastal riigikogule esitatud tegevusülevaates, lisades, et kõrged riigilõivud ei tohi saada ületamatuks takistuseks kohtusse pöördumisel.

Näiteks juba paari aasta eest tegeles riigikohus juhtumiga, kus kaks inimest soovisid vaidlustada hooneühistu üldkoosoleku otsust. Just sel ajal kehtima hakanud riigilõivumäär oli selliste kaebuste puhul 75 000 krooni (4793.37 eurot).

Isikud ei olnud selle summaga nõus ja jätsid lõivu tasumata. Maakohus jättis nende hagi seetõttu menetlemata, aga kui kaebus riigikohtusse jõudis, said mehed õiguse. Riigikohus ütles otsesõnu, et kohtusse pöördumisel riigilõivude tõstmine kätkeb endas suurt ohtu õiguskaitse kättesaadavusele ja on põhiseadusvastane.

Nüüd ongi riigikogu menetluses seaduseelnõu, mille põhieesmärk on meie silmatorkavalt kõrgete riigilõivude alandamine ja kohtutoimingutelt lõivu võtmise üldise süsteemi lihtsustamine. Peale selle on otsitud võimalusi kogu kohtumenetluse kiirendamiseks.

Mis eelnõuga muutub?

Esmalt täiendati eelnõuga mittevaraliste nõuete loetelu. Need on nõuded, mille esitamisel tuleb riigilõivuna tasuda kindel ja konkreetne rahasumma: 300 eurot paberkandjal esitatava hagiavalduse puhul ja 250 eurot siis, kui see tehakse elektrooniliselt, avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu.

Selliste nõuete nimekirja lisanduvad edaspidi kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise, ühisvara jagamise ja soetisvara tasaarvestamine ning juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõuded. Väärib märkimist, et need olid nõuded, kus seni olid teistsuguse arvestusprintsiibi tõttu ülikõrged riigilõivud.

Eelnõu eesmärk on muuta isikutele juurdepääs oma õiguste kohtulikule teostamisele lihtsamaks.

Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt soovitakse kohtu kaudu välja nõuda 1500 euro suurust võlga, on riigilõiv 319 eurot. Eelnõus on see üldjuhul 200 eurot. Eeldusel, et hagi esitatakse paberkandjal. Kui sama nõue saabub elektroonselt, on riigilõiv 150 eurot. Aga kui sama asja ajada läbi maksekäsu kiirmenetluse, vaid 45 eurot.

Kui vaieldakse näiteks 100 000 euro üle, on riigilõiv praegu veel 6300 eurot, eelnõu põhjal aga 1200 eurot paberil esitatava hagi puhul ja 1000 eurot, kui seda teha avaliku e-toimiku süsteemi kaudu.

Niisugune elektroonilise asjaajamise soodustamine madalamate riigilõivudega peaks eelnõu järgi vähendama kohtute töökoormust ja loob eeldused üldse automatiseerida õigusmõistmisel mitu tööprotsessi.

Muidugi võib küsida, kuidas mõjutab riigilõivude vähendamine laekumisi riigieelarvesse ja mis juhtub kohtute töökoormusega. Eelnõu kohaselt kahanevad riigilõivulaekumised kuni kolm miljonit eurot aastas – see polegi nii väike summa.

Teisalt suureneb kindlasti tsiviilasjades kohtuhagide arv. Sellele vastukaaluks nähaksegi ette kohtu võimalusi senisest enam kasutada lihtsustatud ja kirjalikku menetlust, toimetada kohtudokumente kiiremini kätte ja vormistada lihtsustatud nõuetega kohtulahendeid.

Kogu seadusemuudatus on riigikogul plaanis jõustada 1. jaanuaril 2013, et isikutele jääks mõistlik aeg muudatustega tutvuda. Kuid riigilõive alandavad muudatused soovime jõustada tunduvalt varem, täpsemalt käesoleva aasta 1. juulist.