Suur juubel: Kihnu käsitöö emal Ärma Roosil täitub kevadel 90

Kihnu käsitöömeister Rosaali Karjam ehk Ärma Roosi on sündinud reedesel päeval, 3. mail 1935 Kihnus. Oma eluteed meenutas ta Mõnu talus kindaid kududes, endal kudrused kaelas ja hõberahad nina ees. Foto: Silvia Soide

Käisin Roosi pool pannkooke söömas ja käsitööd uurimas putši ajal, kui meil oli Kihnus tekstiilikunstnik Malle Antsoniga etnograafiapraktika.

Õppisin toonases pedas (praeguses Tallinna ülikoolis) kunsti ja käsitööd ning olin just hääletanud tankidest mööda Otepää maalilaagrist Tallinnasse, seejärel Tallinnast Pärnusse Moskvitšiga, mille juht venekeelseid putšiuudiseid kuulas. Pärnust Kihnu jõudnud, polnud veel selge, milline riigikord mandril valitseb, kui ükskord saarelt tagasi seilame.

Käsitöö, mida Roosi meile toona Kihnus näitas, oli samuti üle elanud nii mõnegi riigikorra. Nagu Roosi isegi. “Õpilastel on alati kõhud tühjad, ma teadsin seda. Tavaliselt keetsin neile kartuliputru, aga kui tulid juhuslikult, siis tegin pannkooke,” rääkis Roosi mulle Mõnu talus kindaid kududes, endal kudrused kaelas ja hõberahad nina ees. Need olid esimesed asjad, mida ta mulle näidata tahtis. Kihnu naise rikkust. Kindaid koob ta, muide, endiselt prillita.

Päts ja Koidula ja Jaak

“Kudrused on pisikestest helmestest lükitud “lained”, aga need kodaratega kaelarahad on tehtud Konstantin Pätsi ja Lydia Koidula meenerahadest. Ma kandsin neid viimati Tartus kirjandusmuuseumis,” seletas Roosi, kes on isiklikult kohtunud kõikide Eesti presidentidega, välja arvatud Päts. Kodaratega rahasid olevat Roosi andmeil väga vähe, kahe kodaraga veel vähem.

Kihnu Roosi ehk Rosaali Karjam ehk Ärma Roosi on sündinud reedesel päeval, 3. mail 1935 Kihnus. “Vanarahvas ütles, et see pidi rikas inimene olema, kes reedel sünnib,” rõhutas Roosi. Ja lisas, et tema ei sündinud saunas, vaid kambris. “Sauna mindi sünnitama siis, kui suur pere oli.”

Selles Mõnu vana maja kambris olevat sündinud Roosi esivanem Luhamaa Mari, kes elas 105aastaseks ja nüüdseks juba paarkümmend aastat manalas. Mari kaks venda olid samuti seal elanud, kuni isa tegi maa pooleks. Ehitati uus maja, kõrval olevast sai Jaagu talu. “Mu isa ei tahtnud talule Jaagu nime, sest see tähendab kuradit. Mõnu on aga mõnu nagu mandrilgi,” selgitas Roosi.

Isegi oma käsitööraamatule pani ta nimeks “Elu mõnu”. “Seal on Kihnu käsitöö asjad suuremalt jaolt: 150 kindakirja, sukad ja mustriseletused,” tutvustas Roosi. Lisades, et seda raamatut on ilmunud kolm trükki ning tahetakse veel. Ühtlasi on tema käsitöökogu ja elu tallel Kärt Summataveti koostatud raamatus “Loomise vägi”. Siis veel “Taimedega värvitud lõngad” ja “Kindaraamat”. “Seda mul endal pole enam, kinkisin kõik ära,” lausus Roosi.