Video ⟩ Muusikud avaldasid Templi taasavamisele toetust uue lauluga

Rüsijääs teevad kaasa Pärnuga seotud muusikud Marek Talts (elektrikitarr), Indrek Palu (viiul), Leonora Palu (flööt), Ariel Marksalu (klaver), Erik Reinhold (saksofon), Karl Kevad (trummid), Hendrik Tamberg (bass) ning Piret Lilleste ja Merit Hirvoja-Tamm (taustavokaal), laulab Andres Tölp (kitarr). Foto: Erakogu

• Tölp: “Nemad on Pärnu nägu ja tõestus sellest, et siin on hea ja kultuuririkas elu aasta ringi.”
• Pärnust kui mere ja jõe vahelisest linnast ajendatuna saavad saalid nimeks Mere ja Jõe.

Pärnu muusikud tulid ansambliks kokku, et koos luua uudisteos, hüüd kõikidele kaaslinlastele kannab kojuootuse sõnumit. Ühtlasi on see tunnuslugu, millega 1. veebruaril taasavatav Tempel loodab hooandjate abiga soetada omale hädavajaliku heli- ja valguspargi.

“Selle looga ma võtan oma hinge alasti, et ma julgen avalikkusele ennast üldse sellest küljest näidata,” lausus muusikute kogukonda liitva levimuusikakeskuse eestvedaja, loo autor ja esitaja Andres Tölp.

Tölp on laule kirjutanud paarkümmend aastat. Loo “Meri me ees” ühisesituse ja avaldamisega soovib ta Templi agenda kõrval näidata ennastki heliloojana, selmet jääda ainult korraldajaks. “Kui ma lähen Templit tegema, on see samaväärselt siiras plaan. Muusika on see, mis paneb mind helisema,” avaldas ta.

Ansamblis Rüsijää teevad kaasa Pärnuga seotud muusikud Marek Talts (elektrikitarr), Indrek Palu (viiul), Leonora Palu (flööt), Ariel Marksalu (klaver), Erik Reinhold (saksofon), Karl Kevad (trummid), Hendrik Tamberg (bass) ning Piret Lilleste ja Merit Hirvoja-Tamm (taustavokaal). Lugu sai salvestatud Erko Niidu ja Laura Junsoni abiga ning kümneliikmelisele ansamblile aitas seade teha Indrek Palu.

“Muusikud valisin peamiselt nende oskuste järgi. Mul oli endal kujutelm, kuidas see lugu peaks kõlama ja millised instrumendid ansamblis olema. Mängisin neile selle kõigepealt kitarril ette ja neile meeldis see laul. Selgitasin neile ka loo tagamaid: millist sõnumit ta kannab,” rääkis Tölp. “Selle loo põhiline narratiiv on, et sa lähed lahku kellestki ja jääb ootus ja lootus. Pärnakana kasutan seal läbivalt merd kui sümbolit. Mul on teisteski lauludes meremotiiv. Käin mere ääres aeg-ajalt ka mõtlemas: lõputuna tunduv meri võiks sümboliseerida elu, kus me kõik sõuame ühest kaldast teise. Meretee on nagu elutee.”

Enne pandeemiat oma eelmises asukohas võõrustas Tempel sadu artiste nagu NÖEP, nublu, Kosmikud, Ewert and the Two Dragons, Sibyl Vane, The Belka, Machine Nation, Lexsoul Dancemachine, Vaiko Eplik, Erki Pärnoja, Kimmo Pohjonen, J.M.K.E, Kosmikud. Uues paigas saab võõrustada ka rahvusvahelisi superstaare. Praegu tuleb lemmikartistide nägemiseks sõita Tallinna või Riiga, kuigi kultuur võiks sündida ja toimuda meie enda õuel Pärnus, nagu märgib Tölp Hooandja platvormil.

Kultuuriklubi Tempel avab uuesti uksed veebruari algul kunagises rannakinos. Sinna tuleb kaks saali, mille rõdudel paiknevad vipiloožid. Pärnust kui mere ja jõe vahelisest linnast ajendatuna saab suur saal nimeks Mere, mahutades 500 inimest ja võimaldades tuua lavale A-kategooria artistid nii meilt kui mujalt. Väiksem, Jõe saal mahutab 100 inimest ning on mõnusa miljööga ruum, kus toimuvad igal nädalavahetusel kogukondlikud koosolemised ühes parima alternatiiv- ja levimuusikaga.

Templi uuestisündi on kaasatud meie oma kohalikud hakkajad inimesed, kel on tähtis roll Pärnu kui suvepealinna esindajatena.

Andres Tölp

“Meie südameasi on kogukonnale tagasi anda ja siinse eluolu arengusse panustada. Templi uuestisündi, nii produktsiooni, ehitusse kui personali, on kaasatud meie oma kohalikud hakkajad inimesed, kel on tähtis roll Pärnu kui suvepealinna esindajatena. Kuid mis veel tähtsam: nemad on Pärnu nägu ja tõestus sellest, et siin on hea ja kultuuririkas elu aasta ringi. Kogukond on juba palju toeks olnud ruumide rekonstrueerimisel, aga ka Pärnu kaasava eelarve konkursil, sest me kõik usume Pärnusse ja siinsesse kogukonda,” märgib Tölp.

Mullu kevadel (pildil), kui selgus Templi tulevane asukoht, koorus Mere puiestee 22 seinalt veel värvi, vahepeal on peatse levimuusikakeskuse fassaadki saanud märksa esinduslikuma välimuse. Foto: Mailiis Ollino

Esimese ööpäevaga oli Hooandjas Templit toetatud juba paari tuhande euroga ja tagasiside on olnud rõkkavalt positiivne, aga käia on veel pikk tee ja eesmärk saada kokku 15 000 eurot päris suur.

Avakontserdiks NÖEPiga heli- ja valgusseadmed renditakse, selleks kulub tuhandeid eurosid ja see pole pikaajaliselt jätkusuutlik. “Arvestades ka maja kommunaalkulusid ja töötajate palku, ei peaks me kuigi kaua vastu,” hindas Tölp. “Peamiselt valgus- ja veidi heliseadmeid on see koera saba, millest on vaja üle saada ja mille järel tuleb meil mingil määral veel varustust rentida. 15 000 on meile miinimum. Kui ma paneksin kokku kogu vajamineva, oleks see summa umbes 100 000.”

Kultuuri toetamise reaalsust peegeldab seegi, et Tempel taotles avakontserdiks toetust Eesti kultuurkapitaliltki, kuid sai vastuse, et “raha lihtsalt ei ole”. Piirkondlik kultuurkapitali eksperdirühm siiski lubas väikestviisi toetada.