Saada vihje

Kaks galeriid Manijalased nautisid lumemöllus Ukraina päeva ja õpiti üksteise hällilaulegi

Copy
  • Tetiana Podolska: “Kontserdil ei osalenud ainult Ukraina immigrandid, vaid ka kohalikud elanikud.”
  • Tagasisidena märgiti ära väga soe ja hingestatud atmosfäär.

Lähinädalatel on Pärnumaal aset leidnud mitu ukraina kultuuri õhtut. Manija saare asukad õpetasid ukrainlastele Kihnu hällilaulu, ukrainlased kinkisid aga kontserdi kogu Pärnule.

Läinudreedese lumeuputusega samal ajal toimunud Ukraina päevale Manija saare muuseumiaidas ja laupäevasele Ukraina õhtule Pärnu uue kunsti muuseumis olid oodatud nii ukrainlased kui Ukraina sõbrad. Ukraina rahvamuusikat esitas Inna Lisniak ning näidati Ukraina laste- ja noortefilme. Mõlemad sündmused korraldas Pärnu filmifestival, selle pealik Mark Soosaar elab ka ise Manilaiul.


“Esimene on minu film “Hetked Ukrainaga” (2014),” avaldas festivali hing Soosaar. “Filmi leidmotiiv on Ruslan Trochynskyi ja laste esituses üks väga tuntud ukraina rahvalaul, samal ajal kõnnin mina Ukraina päevalillepõllul ja kui kaamera laskub päevalilledest madalamale, näeme seal sinetavat põldu, mis on täis rukkililli. Seejärel tõuseb kaamera jälle kõrgemale, kus on kuldsed päevalilled. Minu jaokski oli avastus, et meie rahvuslilled armastavad Ukraina soojal põllul koos nende omadega kasvada: sinised allpool ja kuldsed kõrgemal. See on see Ukraina, mil esimesed vereohvrid olid juba toodud, aga Ukraina loodust ega inimesi polnud sellisel määral veel kahjustatud, nii et see on veel päikesepaisteline Ukraina,” lausus Soosaar.


Teine linastunud film on hiljutisel 38. Pärnu filmifestivalil parima noortefilmi auhinna võitnud “Me tahame elada siin” (2024). Alexandrina Turcani kaamera saadab Ukraina lapsi purustusterohkes Borodjanka linnas. Keskendudes teismelistele poistele, saame teada, kuivõrd on nad valmis juba mõne aasta pärast asuma oma kodumaa kaitsele. Filmi üks produtsentidest on Sean Penn. “See on 10–15aastastest poistest, kes õpivad küll igasuguseid vaimseid tarkusi koolis, aga õpivad ka kehaliselt ja  käitumiselt olema ausad, täpsed ja osavad. Film näitab, kuidas Ukraina hoolitseb selle eest, et järgmised põlvkonnadki suudaksid oma kodumaad kaitsta,” rääkis Soosaar.

Manijas õpiti üksteise hällilaule

Sõja tõttu Eestisse elama tulnud kobzari- ja banduurakunsti uurija, interpreet ja õpetaja Inna Lisniak andis kontserdi nii Manijas kui Pärnu uue kunsti muuseumis, kus ta tutvustas nii oma erilist põhipilli banduurat kui selle kahte eelkäijat, esitas ukraina rahvaviise ja õpetas ukrainlaste aastavahetus- ja talvelaule, mida kohaletulnud proovisid kaasa laulda.


“Inna lõpetas väga ilusa ja südantlõhestava hällilauluga. Mis meil muud üle jäi seal Manijas kui Kihnu hällilaulu talle vastu õpetada, seda laulis siis juba Inna koos oma poja Dimaga kaasa. Kohal oli teinegi Ukraina perekond: kunstnik Vadõm Ištšenko pojad Dionis ja Damian ja tütar Diana said Manija lumes hullata,” rääkis Soosaar. “Vadõm ei saanud ise kohale tulla, teda esindas tema naivistlik kunst, puuskulptuurid ja maalid ukraina rahvalaulude teemadel. Tema abikaasa Maria ja lapsed võtsid reedel Tartust pika teekonna ette, et tulla ülemere, näha siinset lumemöllu ja selles osaleda. Meil olid lumehanged akendeni, mõni ukski ei läinud enam seestpoolt lahti, tuli naabrid kutsuda appi välja kaevama.”

Kontsert toimus Manija saare muuseumiaidas, mandrilt tulnud leidsid ööbimispaiga rahvamajas, Soosaare enda kodutalus said ukraina lapsed eelmisel päeval ja vahepealsel ööl juurde sündinud kitsetallesid paitada ja sülle võtta. Laupäeval nägi külalised  saarelt mandrile tagasi viinud väike laev vaeva, et esimesest jääst läbi murda. Et auto hangest kätte saada, tuli Manija Margi kirjeldust mööda tegelda lumearheoloogiaga.

Ukraina Keskuse korraldatud kontsert kogu Pärnule ühendas ukrainlasi, eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid.
Ukraina Keskuse korraldatud kontsert kogu Pärnule ühendas ukrainlasi, eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid. Foto: David Foreman/mtÜ Ukraina Keskus

Kontsert kogu Pärnule

Pärnus Laial tänaval vabakonna majas tegutsev MTÜ Ukraina Keskus on Ukraina naiste asutatud ühendus, mille eesmärk on toetada ja aidata ukrainlasi Eestis. Polina Vitiuk on laste- ja noorteprojektide juht Pärnu Ukraina kogukonnas, Viktorija Kuzmenko juhendab huviringe ja koordineerib haridusprojekte, Tetiana Podolska juhib lõimumise ja rahvusvähemuste toetamise algatusi – kõik kolm naist tulid Eestisse esimesel sõjakevadel.

Juba veidi üle aasta on keskus aktiivselt tegutsenud Pärnu ukraina kogukonna arengu nimel, sinna hulka käivad sotsiaalne ja kultuuriline lõimimine, kultuuriõhtud ja etendused. Oluline tööosa on olnud psühholoogiline tugi, mis on aidanud peredel ja üksikisikutel kohanemisraskustest üle saada. Novembris alustas eesti keele vestlusklubi, mis pakub kõigile võimaluse parandada oma eesti keele kõneoskust eesti õpetajate juhendamisel sõbralikus ja toetavas keskkonnas.

Üks Ukraina keskuse hiljutisi ettevõtmisi oli laat vabakonna majas.
Üks Ukraina keskuse hiljutisi ettevõtmisi oli laat vabakonna majas. Foto: MtÜ Ukraina Keskus

Detsembris toodi vabakonna majja multikultuursele müüginäitusele oma käsitöö, suursündmusena korraldati siin elavate eri rahvuste esindajate osavõtul ja linnavalitsuse toel Endla teatri suures saalis tasuta kontsert kogu Pärnule. Endla laval astusid näiteks üles viiuldaja Lina Barabash, Ukraina ansambel Dzherela ja lasteansambel Dzereltse, kuulda sai soliste ja koorilaulu, samuti esines eestlaste rahvuskultuuriselts Kirmas, Daria Kirss aga esitas eksootilise tantsu “Kamazhai”.

Ukraina Keskuse korraldatud kontsert kogu Pärnule ühendas ukrainlasi, eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid.
Ukraina Keskuse korraldatud kontsert kogu Pärnule ühendas ukrainlasi, eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid. Foto: David Foreman/mtÜ Ukraina Keskus

“Kontserdil ei osalenud ainult Ukraina immigrandid, vaid ka kohalikud elanikud,” avaldas Podolska. Ta lisas, et tagasisidena märgiti ära väga soe ja hingestatud atmosfäär, pärast kontserti sai kringli, tee ja kohvi kõrvale jagada emotsioone ja muljeid. Hubane ja pidulik õhtu aitas luua kontakte ja tugevdada inimsuhteid.

“Oleme uhked, et keskus pole olnud üksnes abisaamise koht, vaid ka kultuuridialoogi platvorm, kus ukrainlased ja eestlased suhtlevad, jagavad traditsioone ja loovad midagi uut üheskoos. Koos suudame rohkem!” märgivad Ukraina keskuse eestvedajad.

Tagasi üles