Galerii ⟩ Kolleegid mälestasid Endla kohvikus Eha Kardi

Pärnu Endla teater oli Eha Kardi (7. jaanuar 1935 – 4. detsember 2024) rollidest ja lavastustest pannud kokku galeriitäie pilte ja kolmapäeval Metsakalmistult urni muldasängitamiselt tulnud kolleegid ja lähedased meenutasid koduteatri kohvikus näitlejaga jagatud rõõmsaid hetki.

“Feliks Kark palub teid tingimata tervitada, tema tähistas detsembris oma 91. sünnipäeva ja on oma vanuse kohta täitsa heas vormis,” tegi jutuotsa lahti Elmar Trink. “Minu jaoks on Eha olnud inimesena iginoor. Kui hakkasime 1982 tegema “Lumekuningannat”, oli Eha juba pea poole sajandi vanune, aga nägi välja nagu 30ne. Kui hästi ta paindus, tantsis ja laulis!” meenutas Trink oma imestust, kui tuli äsja lavakunstikooli lõpetanuna 23aastaselt näitlejaks Endla teatrisse.

“Kolleegina oli Eha isegi üleliia tähelepanelik,” muheles Trink. “Ta ei jätnud ütlemata, kui oli märkus teha, aga ütles ka siis, kui miski meeldis. Ja ega ta endale liiga ka teha lasknud. Kogu sellest ajast tema kolleegina on jäänud kõige paremad mälestused. Pikk ilus elatud elu. Mida ta mulle alati ütles, kui olin veel kõhn poiss: “Ära siin midagi hüppa, küll sa näed, varsti oled sama paks kui Peeter!” Ega ma enam palju alla jää, ta oli selgeltnägija ka.”

Just teatrilaval kohtus Eha oma abikaasa Peeter Kardiga, leivad pandi ühte kappi 1971. aastal. Lii Tedre meenutas, kuidas kolm aastat varem oli tema tulnud Endlasse tööle ja sai juba esimeses lavastuses “Kiiduavaldused” mängida koos Ehaga. “Istusime proovis aknalaudade peal. Eha hakkas minuga rääkima ja vaatasin, et küll on kaunis naine! Mängisime väga palju koos, ringreisidel olin temaga tavaliselt ühes toas ja tal oli kõik kaasas: linik, noad-kahvlid, minul esimene kord mitte midagi. Järgmine kord võtsin ka kaasa!” Tedre meenutas ka kahe teatripaari Pärnus korraldatud ühispulmi, mida püüti hoida saladuses, ent info läks ikka üle linna laiali ja kogu teater oli seal kohal.

Üle nelja aastakümne jooksul kehastas Eha Kard Endla laval kümneid tüdrukuid, neiusid ja naisi, sekka poisslapsi ja loomigi. Nii mahtusid 1961. aastal “Libahundis” mängitud kolmanda tüdruku ja 2007. aastal esietendunud “Karges meres” kehastatud Eeriku ema vahele näiteks nimitegelased lavastustes “Tuhkatriinu” (1966) ja “Tom Sawyer” (1968), Winnifred “Limonaadi Joes” (1968), Eva-Lotta “Meisterdetektiiv Blomkvistis” (1969), Maggie Jack “Billy Jacki loos” (1970), Liblikas ja Jänes “Tare-tarekeses” (1970), Stella Kowalsky “Trammis nimega Iha” (1972), Ermengarde lavastuses “Hallo, Dolly!” (1974), Lucy “Kolmekrossiooperis” (1975), Madonna Pasqua “Märul Chioggias” (1975), Lidia Vassiljevna “Vanamoelises komöödias” (1976), Maiju Mehimus “Targas neitsis” (1978), Terus lavastuses “Kirbukirmes” (1979), Erika “Truuduse magusas koormas” (1981), miss Letitia Blacklock “Kutses mõrvale” (1982), Lumekuninganna ja Naisröövlipealik “Lumekuningannas” (1982), Maie “Mikumärdis” (1983), Ida lavastuses “Kuum ja külm ehk Härra Domi idee” (1983), Inna lavastuses “Musta kassi öösel ei näe” (1984), miss Dainty Fidget “Provintsitaris Londonis” (1985), vanaema Tyl “Sinilinnus” (1986), Amm “Erik XIVs” (1990), Mõisaproua lavastuses “Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed” (1991), proua Köögertal “Täielises Eesti Vabariigis” (1992), Maggie “Lõikuspeo tantsudes” (1992), proua Kielbacke “Rottides” (1993), Lensmaniproua “Gösta Berlingi saagas” (1994) ning Elts “Micumaerdis” (1996). Ekraanilt jäävad Kardi meenutama rollid filmis “Keskpäevane praam” (1967) ja telelavastuses “Puhkepäev” (1981).

Aastail 1995–1997 oli Kard Endla trupijuht ja 2015. aastani teatrimaja perenaine, kelle põnevaid pajatusi mäletavad sajad teatrimajas ekskursioonil käinud.