Eesti orhideekaitse klubi valis 2025. aasta orhideeks püramiid-koerakäpa (Anacamptis pyramidalis). Liik ei talu talvekülma, sestap piirdub tema levik meil Lääne-Eesti mereäärsete aladega: leiukohad asuvad peamiselt Saaremaa läänerannikul, Sõrve poolsaarel ja Abrukal, üksikuid kasvukohti on mujal Saaremaal ja Muhus. Mandri-Eestis on teada üks osapopulatsioon Hara lahe piirkonnas. Viimasel ajal on avastatud mõni väiksem leiukoht ka Lääneranna vallas.
Aasta orhideeks valiti tõeline haruldus
Püramiid-koerakäpp kuulub Eestis teise kaitsekategooriasse ja punase nimestiku järgi on ta ohualdis.
Käpaliste sugukonda kuuluv püramiid-koerakäpp sarnaneb hariliku käoraamatuga (Gymnadenia conopsea) just õite poolest. Õitsevat orhideed tasub otsida juuni keskpaigast juuli keskpaigani.
Püramiid-koerakäpa õitel on kuni poolteise sentimeetri pikkune pikk niitjas kannus nagu ka hariliku käoraamatu õitel. Selge erinevus on õie huule alusel olevad kaks väikest naastu, samuti õite roosakaspunane või tumeroosa värv ja eriti õitsemise alguses õisiku püramiidjas või koonusjas kuju. Õitsemise edenedes kasvab õisik mõnevõrra kõrgemaks ja munajamaks. Lehed on aasta orhideel kitsad ja õitsemise alguseks enamasti kuivanud.
Püramiid-koerakäpa põhilevila on Euroopa lõunapoolsemates piirkondades, teda leidub ka Väike-Aasias ja Kaukaasias, Süürias ja Iraanis ning Põhja-Aafrikas. Põhja-Euroopa leiukohad asuvad peamiselt Läänemere saartel: Saaremaal, Rootsis Gotlandil ja Ölandil ja Møni saarel Taanis. Eestis on ta oma levila põhja- ja kirdepiiril, kuid teda pole leitud ei Leedust ega Lätist.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel on praegu Eestis aktiivseid leiukohti kokku sadakonnal hektaril teada 145. Neist kaks kolmandikku on alla poole hektari suurused paigad. Vaid Sõrves ja Saaremaa läänerannikul ning Läänemaal Hara lahe ääres on mõni ulatuslikum leiukoht. Kümmekond leiukohta on kirjas punktidena, kus viimasel kümnendil ei ole liigi isendeid enam avastatud.
Mõningast varju taluv püramiid-koerakäpp kasvab peamiselt niitudel, lubjarikastel ja hästi dreenitud muldadel. Ta ei talu tugevat kulustumist ega võsastumist. Nagu ka paljud teised käpalised on ta võrdlemisi tundlik spetsiifiliste seensümbiontide (sümbiont ehk sümbioosist osavõtja, toim) esinemise suhtes kasvukohas. Püramiid-koerakäpa õisi suudavad tolmeldada edukalt vaid liblikad, ilmselt seetõttu ongi ta edukam just niitudel.
Püramiid-koerakäppa on seiratud 1994. aastast saati. Algusaastatel toimus seire valitud püsiseireruutudel, hiljem mindi üle seisundiseirele, et kajastada populatsioonide käekäiku asurkonna piires ühtlasemalt. Alates 2018. aastast on seisundiseire kohad paigutatud leiukohtadesse juhuvalimi meetodil, et saada statistiliselt usaldusväärsem andmestik.
Arvatavalt kasvab Eestis alla 900 püramiid-koerakäpa taime.
Viimase tosina aasta jooksul on püramiid-koerakäpa kohta kogutud andmeid 25 leiukohast. EELISesse on sama aja kohta kogunenud paarsada vaatlust.
Riikliku seire andmetel on püramiid-koerakäpa peamised kasvukohad loometsad ja kadastikud, looniidud, pärisaruniidud ja rannaniitude kõrgemad osad.
Kasvukohad pärandniitudel sõltuvad majandamise intensiivsusest − mõõdukas niitmis- või karjatamiskoormus tuleb ilmselt kasuks, liigne koormus ja järjepidevus võib populatsiooni aga märkimisväärselt kahjustada. Meelsasti asustab püramiid-koerakäpp häiritud pinnasega alasid, mistõttu asuvad paljud leiukohad hooldatavatel tee- või kraavipervedel, mõju võib avaldada kruusateedelt laiali paisatud tolmgi.
Aasta orhidee enam esinevad kaaslasliigid on rohu- ja põõsarindes hobumadar, arukaerand, pajuvaak, värvmadar, lubikas, angerpist, kadakas, härghein, käoraamat, angervaks, verev kurereha, suur käopõll, sinihelmikas, põldmurakas, kerakellukas, värihein, põldtimut, vesihaljas, rulltarn ja nurmenukk.
Peamised ohutegurid on niitude ja karjamaade hülgamine ja võsastumine, muutused põllumajandusliku maa kasutuses ja metsastamine, aga ka kaasliikide konkurents ehk rohurinde tihenemine.
Liigi populatsiooni arvukusele Eestis on hinnangut anda keeruline, kuna püramiid-koerakäpa populatsioonide iga-aastane arvukus muutub suurtes piirides, sõltudes ilmastikust, talvitumisoludest ja kevadsuvistest põuaperioodidest ning õitsemisaegsetest tolmeldajate käekäigust ja seemnelisest levikust.
EELISes registreeritud viimase 12 aasta kõigi leiukohtade summana on püramiid-koerakäpa koguarv ligikaudu 11 800 isendit. Nende hulgas on aga mitu vaatlust liigile võrdlemisi soodsast inventuuriaastast (2017), kui mitmes suures populatsioonis loendati üle 2000 isendi. Ühelgi teisel aastal nii suurt arvukust kirja ei pandud.
Tõenäoliselt on paljud teisedki EELISesse kantud vaatlused tehtud liigile soodsal või isegi erakorralisel aastal, kuna siis on taimed suuremad ja neid märgatakse rohkem. Samuti registreeritakse erakorralisi vaatlusi sagedamini.
Käpaliste bioloogias on tuntud tõsiasi, et ebasoodsa aasta võivad taimed üle elada vegetatiivsena või sootuks soikeseisundis, mil taimel maapealseid osi ei moodustugi. Sama võib järgneda ka edukale õitsemis- ja viljumisaastale. Vaatlustel on aga enamasti loendatud õitsevaid või viljunud taimi, kuna vegetatiivseid isendeid on märksa keerulisem avastada.
Eesti orhideekaitse klubi kutsub loodushuvilisi üles teatama aasta orhidee leiukohtadest, edastades need loodusvaatluste andmebaasi veebilehe või nutirakenduse kaudu.
Mullu oli aasta orhidee vööthuul-sõrmkäpp, 2023. aastal valge tolmpea.
II kategooria looduskaitsealused liigid
II kategooria looduskaitsealused on liigid, keda esineb väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus väheneb ning levila aheneb.
Teise kaitsekategooriasse kuulub Eestis 267 liiki:
- katteseemnetaimi 119,
- samblikke 32,
- seeni 27,
- samblaid 25,
- sõnajalgu 6,
- paljasseemnetaimi 1,
- selgroogseid loomi 51,
- selgrootuid loomi 6.
Vähemalt pooled teadaolevatest II kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla.
Andmed: keskkonnaamet