Nädal looduses ⟩ Lumistel okstel kiikuvad sabatihased ja kohtumised põtradega

Piltnikku uudistab sarvekandjast põdrapull. Foto: Karl Adami

Möödunud nädala lumesajud tõid valgele rohkelt lisa, mida praegused tatisema olekuga talveilmad jõudsalt sulatavad. Enne kui sula pärale jõudis, suunasid lumesajud ja kõledad tuuled kraavipealsetesse lodjapuupõõsastesse ja aedades laiutavatesse viljapuudesse hallrästa- ja siidisabaparved.

Siiani lodjapuumarjadest lookas olnud oksad tühjenesid mitmekümne hallrästa maandumise järel suisa minutitega. Enne kui päris lõpp kätte jõudis, võttis parv tiivad selga ja liikus kusagile mujale puid ja põõsaid tühjendama.​

​Kui hallrästad ning põhjast saabunud siidisabad tulevad ja lähevad, siis sabatihased on juba mitu kuud samades piirkondades toimetanud. Erinevalt hallrästastest kuuluvad nende menüüsse valdavalt putukad, nende vastsed ja okstel peituvad lülijalgsed. Tundub, et nokaesisest pole neil seni puudust olnud, sest kõik salgad on niisama suured kui sügise alguses. Küllap on ilmadki soodsad olnud.

​Keskmiselt on koos ringi liikunud kaheksa pika saba ja tillukese nokaga lindu. Kui muidu on kodupiirkonnas askeldanud ja talve trotsinud salk või kaks, mille liikmete arv kahaneb kevadeks nii neljandiku võrra, siis praegusel hooajal on igapäevaste radade ääres sabatihasesalku vähemalt seitse.