Kriitika iva seisnes selles: kas ma ei öelnud, et sellest ei tule midagi välja? Kes ikka hakkab Pärnusse või Pärnust lendama, aga lasite raudtee kõpitsemiseks vajalikud 20 miljonit eurot matta surnud lennujaama.
Eks ta ole: kui midagi ei otsusta, on halvasti, kui siiski otsustatakse, aga minnakse rappa, jälle halvasti. Istusin tollal ajakirjanikuna lennujaama töögrupi koosolekutel Estonia spaa konverentsikeskuses. Presideeris Estonia juht Andrus Aljas, kohal oli Tervise juht Jaan Ratnik, tollase EASi poolt Sulev Alajõe, linnapea Romek Kosenkranius, riigikogulastest Andres Metsoja, Pärnumaa omavalitsuste liidu esindajad – kõiki ei mäletagi. Käidi Skandinaavias samalaadseid lennujaamu uurimas ja leiti, et saab küll, mõttest võib asja saada, kui kõik käed külge panevad.