Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/11/6066241t1hc0c1.jpg)
/nginx/o/2009/02/12/132513t1h8261.jpg)
Pärnus Rüütli tänava mahajäetud majas 2007. aasta septembris kaks inimest surnuks peksnud ja kolmele vigastusi tekitanud noormehed andsid eile Pärnu maakohtus veretöö kohta üksikasjalisi ütlusi.
Läänemaalt pärit ja Pärnus vanaema juures elanud, mõrvaööl 17aastase Elari E. sõnutsi jõid nad 3. septembri õhtul sõpradega pargis õlut. Südaöö paiku jäid nad koos teise süüdistatava, toona 19aastase Pärnu kutsehariduskeskuse õpilase Lauri Küttimiga kahekesi. Rüütli tänavat pidi linna poole jalutades otsustasid nad põigata lilleturu taga asuvasse mahajäetud hoonesse.
“Niisama vaatama, et mis need kodutud inimesed teevad,” põhjendas Küttim.
Jäi vereloiku korisema
Esmalt sisenesid nad Elarii ütlust mööda ühte esimese korruse tuppa, kust leidsid eest kaks meest. Üks, Sassi-nimeline kurtis, et temalt varastati raha ja suitsud, ning oletas, et seda võis teha parasjagu teises nurgas põõnav mees.
“Siis läksime tema juurde ja hakkasime teda peksma,” tunnistas Elari peksmist omal initsiatiivil, Sass seda teha ei palunud.
Üheskoos tümitati maaslamajat jalgadega näkku ja ribidesse. Peksmine võis kesta kuni pool minutit. Kogu selle aja vältel ei teinud ohver Elari väitel häält ega üritanud end kaitsta.
Tagumise lõpetanud, valgustas Elari maas lamanud ohvrit mobiiltelefoniga. Valguses paljastus verine nägu ning kostis heli, mis Elari sõnade järgi norskamisega sarnanes.
Jätnud läbiklobitu toanurka korisema, suundusid sõbrad telefoniga valgust näidates pimeda trepikoja kaudu tontliku maja teisele korrusele.
Siin lähevad süüdistatavate ütlused lahku. Küttimi mäletamist mööda tulid nad esmalt just teisele korrusele.
Igal juhul sattusid noormehed seal peale kõrvuti lamavale mehele ja naisele.
“Algul Elari nagu rääkis taga natuke, aga põhimõtteliselt hakkasime kohe seda meesterahvast peksma,” tunnistas Küttim. Jalgadega ja üle naise, nagu märkis Elari. Põhiliselt näkku. “Mingit häält ta vist tegi,” nentis Elari prokurör Anne Sillaotsa küsimuse peale, kas ohver karjus.
Hääletu raev
Keretäis jagatud, suundusid peksjad kolmandale korrusele. Seal jäi telefoni valgusvihku räpase toa põrandale laotatud madratsil halba aimamatult magav mees. Jätmata talle võimalust end kaitsta, asusid poisid teda kohe jalgadega töötlema.
Küttim nentis, et löögid sihiti pähe, ent kuna koordinatsioon polnud ärajoodud alkoholi tõttu kõige parem, võis osa hoope tabada ohvri kehagi. Nagu sellest vähe oleks, virutas Küttim oimetuna maas vedelnud mehele taldriku pähe puruks. Kes aga mehel püksid rebadele sikutas, seda kumbki noormees enda kinnitusel ei mäleta.
Seegi ohver polevat peksmise ajal häält teinud. Toonud ainult nagu tema esimese korruse saatusekaaslanegi pärast peksmist norskamise sarnast heli kuuldavale.
Vaikisid ka sõnatult ruumist ruumi liikunud ja ohvreid otsinud noored mehed. Kõik olevat toimunud vaikival kokkuleppel, nagu Küttim kohtus tunnistas.
Kolmandal korrusel veretöö lõpetanud, naasid noored teisele korrusele. Et vaadata, kas meeste- ja naisterahvas veel alles on, nagu ütles Elari. Ei olnud.
Seejärel laskusid sõbrad trepist alla maja hoovi, kus nad oma neljandat ohvrit, välja põit kergendama tulnud meest kohtasid.
Tema järel sisenesid Elari ja Küttim uuesti majja, leides eest veel ühe mehe, kes külalisi nähes end madratsilt istukile ajas. Terekäe ulatamise asemel virutas Küttim talle jalaga.
Õues kohatud mees üritas Küttimit takistada, ent sai Elarilt rusikahoobi, mis ta ahju kõrvale nurka lennutas. Toibunud, pages hirmunud mees majast. Elari ja Küttim tema kannul.
Hoovis said nad jooksiku kätte. Samal ajal kui Elari meest jalgadega peksis, haaras Küttim maast umbes meetripikkuse ja kolme sentimeetri jämeduse roika ja kukkus sellega materdama, kuni kaigas vastu pead virutatud hoobist purunes.
Kuni eluks ajaks vangi
Peksmiste seeria lõppes tänu ühele naisele, kes aia tagant hüüdis, et kui kohe järele ei jäeta, kutsub ta politsei. Seepeale noormehed lahkusidki – Aramise brändit jooma.
Enda hinnangul umbkaudu 20 minutiga olid nad vaeseomaks peksnud viis inimest. Et esimesel ja kolmandal korrusel unepealt läbipekstud mehed hommikul surnuna leiti, kuulsid nad hiljem telerist. Napp nädal pärast surnukehade leidmist võttis politsei Elarii ja Küttimi juba kinni.
Eelmisel neljapäeval alanud protsessil tunnistas Elari end süüdi nii topeltmõrvas, kehalises väärkohtlemises kui avaliku korra raskele rikkumisele kaasaaitamises.
Seevastu Küttim näeb enda süüd vaid avaliku korra raskes rikkumises, kuid mitte kahelt inimeselt julmal viisil elu võtmises.
Kohtupidamine jätkub juuni alguses. Süüdimõistmisel ootab Küttimit kuni eluaegne vangistus. Et Elari oli kuritöö ajal alaealine, võib ta süüdimõistmisel saada maksimaalselt kümneaastase vanglakaristuse.
