Loodusvaatlus ⟩ Puusepad valmistuvad kosjasobituseks ehk Kes varem platsis, sellele paremad tingimused

Väike-kirjurähn. Foto: Karl Adami

Päris igale poole lund praegu küll ei jagu, aga mõnes nurgas leidub teda endiselt, isegi kui vaid kirmena. Ehk jõuab lund lähiajal veel juurdegi langeda, seda enam, et jahedad ilmad jätkuvad. Jääkirmegi on veekogudele praegu kiire tekkima. Väga varastel kevadekuulutajatel on aga ilmataat palunud pisut hoogu maha võtta. Kui jätkunuks samasugused soojad ilmad nagu jaanuari keskel, oleks küllap juba puuseppade valju trummeldamist kuulda. Praegu tuleb leppida vaid toksimiste ja kutsehüüdudega.

Vahepeal tundus mulle, et ega puuseppade ridadest kedagi peale mändidel toksivate suur-kirjurähnide ja aeg-ajalt üle lagendike lendavate, valjult trillerdavate musträhnide alles olegi. Viimasesse nädalasse on siiski mahtunud arvukaid kohtumisi nii väike- kui valgeselg-kirjurähnidega. Väike-kirjurähnidega on lähikohtumisi ette tulnud enam, valgeseljad on aga jõgede vastaskallastel silma ja kõrva jäänud.

Mõlemad hoiavad talvel sageli veekoguäärsetesse saludesse ja kallastel kõrguvate puusammaste keskele. Põhjus imelihtne: lehtpuudest saavad nad hõlpsamalt jagu ja pehkinud tüvesid, mis risti-rästi asetsevad, on mitmel pool kallastel kindlasti märgatavalt enam kui mõnes aktiivselt majandatavas metsatukas.