Usutlus ⟩ Ekspert selgitab, mida suudab teha sadu tuhandeid eurosid maksev droon

Pärnakas Ramil Lipp räägib Eesti riigile välja võimalikult häid relvadiile. Foto: Urmas Luik

Aina suuremat rolli riigikaitses mängivad droonid ja Eesti pole siin mingi erand. Nii soetavad relvadiilerid meie kodumaalegi kõikvõimalikku õhuründemoona.

Millist õhuründemoona Eesti riik hangib? Mida nendega teha saab? Kui palju toetutakse Ukraina sõja kogemustele? Kui olulise osa meie relvastusest moodustavad droonid? Droonide hinnaklass võib ulatuda mõnesajast eurost miljonini, millliseid neist Eesti vajab? Millised olulised relvad veel lähiajal Eestisse jõuavad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele vastas taskuhäälingu “Sõnu ei söö” saates riigi kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp, kelle vastutusalas Eestile relvade hankimine ongi.

Pärnakast relvadiilerit usutlesid ajakirjanikud Lauri Habakuk ja Raido Keskküla.

"Mulle endale meeldib öelda, et relvastuse kategooria on seotud kõigega, mis teeb pauku," tutvustas Lipp oma tööd. "See teeb kas ise pauku või on selle tegemisega seotud. Seal on laskemoon alates väikestest kaliibritest kuni suurte rakettideni välja. Käsitulirelvad, pardarelvad, raketiheitjad ja -kompleksid. See valdkond on suur ja lai."

Paarkümmend aastat tagasi olnuks vist üsna sürreaalne rääkida droonidest, mis teevad pauku, aga kõik, kes on natukenegi jälginud, mis toimub praegu Ukrainas ja Venemaal, teavad väga hästi, et droonid pole enam kaugeltki üksnes rabas looduse pildistamiseks.

Jaa, üldse mitte. Ukraina sõja tõttu on jõudnud inimeste teadvusse, et droonidega saab ka pauku teha, aga kaitsevaldkonnas arendasid teatud riigid pauku tegevaid droone juba 20 aastat tagasi: Iisraelis on sellised droonid olnud juba vähemalt paarkümmend aastat kasutuses. Läänemaailmas tundub see võib-olla natuke uuem teema. Ukrainas on näha, et droonid on sõjapidamisse toonud lisaaspekti: ka kõige lihtsamaid tsiviildroone kasutatakse sõjalisel otstarbel. Kasutatakse lahinguväljal tapva elemendina.

Ukraina sõja puhul on räägitud, et droonid võivad olla palju taskukohasemad kui kallid raketid. Neid saab kasutada palju suuremas mahus ja väga tõhusalt. On see nii?

Tsiviilkäibes droonide hinnad algavad tõepoolest mõnesajast eurost. Suurtükimürsk, mida saab lasta 30 kilomeetri kaugusele, võib olla kümme korda kallim kui see droon. Rakettidest ei hakka ma üldse rääkima, nende hinnad küünivad väga suurtesse kõrgustesse.

Loomulikult on olemas väga odavaid droone, aga on ka väga pika maa droone, ja nende hinnad on loomulikult väga kõrged.

Põhimõtteliselt saab droone võrrelda tavalise laskemoonaga, mida on olemas kõige väiksematest kaliibritest kuni rakettideni välja. Droone on samuti kõige lihtsamatest paarisajaeurostest droonidest kuni sadu tuhandeid või üle miljoni euro maksvateni välja.

Olekski huvitav teada, milliseid droone Eesti kaitsevägi vajab ja milliseid hangite.

Vajadused defineerib kaitsevägi, aga nagu meediast on läbi käinud, sõlmisime lepingu