/nginx/o/2025/02/20/16668518t1h9d21.jpg)
Kunagine riigikohtunik, riigiõiguse korüfee Rait Maruste kirjutas arvamusloos “Millal loodi Eesti riik?”, et kujunenud olukorrast tingituna loeti manifest kõigile Eestimaa rahvastele esimest korda avalikult ette Pärnus. See on andnud Pärnule alust tutvustada end Eesti Vabariigi sünnilinnana.
Mõistagi on Marustel õigus, et riik ei sünni ühe manifesti või iseseisvusdeklaratsiooni ettelugemisest ja riigi tekkeks on vaja rida muid, kaalukamaid eeldusi. Jah, siin pole vaielda midagi, sest eks oma kooliajal ole pea igaüks kuulnud riigi definitsiooni, kuid asetades 23. veebruaril 1918 Pärnus toimunu tollasesse ajaloolisse konteksti, avaneb meile sootuks teine pilt. Kaasaegsete mälestustest ja hiljem Eesti Vabariigi ajal ilmunud kirjeldustest viivulises ajakirjanduse kirjasõnas rullub lahti pilt rahva suurest Ootusest (siin on paslik kirjutada see sõna suure tähega).