kolumn ⟩ Vaba riik südames

Vabariigi kümendaks sünnipäevaks püstitati Pärnus Rüütli tänavale uhke auväravad päevakohase tekstiga. Foto: Olaf Esna erakogu

Vabariigi aastapäeva eel poeb südamesse ärev tunne. Igal aastal. Tunne, milles veidi rahutust, uhkust ja ehk isegi mõningast üllatusrõõmu, et praeguses kiiresti muutuvas maailmas elame eestlastena jätkuvalt oma väikesel, kuid armsal kodumaal. Mis aga peamine: elame vabas riigis, kus saame korraldada elu oma äranägemise järgi.

Päriselt, need pole lihtsalt suured sõnad, millel puudub sisu. Pärinen veel sellest põlvkonnast, kelle noorus möödus punavõimu all. Mäletan siiani väga elavalt neid sündmusi, mis viisid Eesti riigi taasiseseisvumiseni. Vaba Eesti riik – see tundus tollal uskumatuna ja näib nii vahel praegugi. Sestap ei saa ma oma südames vabaduse tähtsust kuidagi alahinnata.

Tänavu saab Eesti Vabariik 107aastaseks. Pole küll juubel, aga ometi tähistame seda olulist päeva eriti sündmusrohkelt. Mõistagi annab selleks põhjust tõsiasi, et 24. veebruar langeb esmaspäevale, andes ühe pidupäeva asemel meile suisa kolm järjestikust vaba päeva. Ja olgem ausad, riigipühadega on Eesti riik üsna kitsi. Seda suurem on ka rõõm pikemate pühade üle.