Saada vihje

Noore kõne Lugemine on meie tuleviku vundament

2025. aasta kõnevõistluse Kuldsuu võitja Liisbet Sepp 23. veebruaril Iseseisvuse väljakul kõnelemas raamatute väest.
2025. aasta kõnevõistluse Kuldsuu võitja Liisbet Sepp 23. veebruaril Iseseisvuse väljakul kõnelemas raamatute väest. Foto: Urmas Luik

Noorte kõnevõistluse "Kuldsuu 2025" võitja Liisbet Sepa kõne 23. veebruaril Pärnu Iseseisvuse väljakul.

„Ma sisenen oma endisesse klassiruumi. Kõik on nii tuttav, kuid samal ajal nii võõras. Osas tindipottides on tilluke kimp sinililli ja ma mõistan, mis on nende tähendus … need on minu parimatele sõpradele, vabadussõjas hukkunutele.”

See on Albert Kivikase romaani “Nimed marmortahvlil” epiloog läbi minu pilgu, see on minu emotsioon ja pilt, mis siiani meeles pärast teose lugemist. Loomulikult ma ei olnud füüsiliselt seal kohapeal, kuid raamatulehekülgede kaudu tundsin end sündmuste keskel olevat. Ma elasin seda läbi, tundsin ajastu valu, kuid ka noorte võitlusvaimu.

Raamatutel on jõud meid õpetada, muuta ja puudutada. Eesti raamatud on olnud minu teejuhiks: need on avardanud minu arusaama meie ajaloost, pannud mõistma meie kultuuri ning hetkeks asetanud mind kellegi teise jälgedesse.

Lugemine ei ole lihtsalt tüütu kohustus või meelelahutus, see on meie rahva tuleviku vundament. Just raamatud laiendavad meie silmaringi, annavad meile teadmisi ja lasevad paremini mõista ümbritsevat maailma.

"Me ei saa lubada, et raamatud jääksid riiulile tolmu koguma ja lehekülgede keeramine asenduks telefonis skrollimisega," ütles Sepp oma kõnes.
"Me ei saa lubada, et raamatud jääksid riiulile tolmu koguma ja lehekülgede keeramine asenduks telefonis skrollimisega," ütles Sepp oma kõnes. Foto: Urmas Luik

Eesti Vabariik saab 107aastaseks, kuid Eesti raamat tähistab 500. aastapäeva. See ei ole ainult kultuurisündmus, vaid ühtlasi meeldetuletus, kust me tuleme, mis suunas vaba riigina liigume ja kui tähtis on püsida haritud lugejarahvana. Minu põlvkonna kohus on hoida meie kultuurimälu ja lugemiskultuuri.

Me ei tohi unustada, et eesti kultuur ja keel on jäänud tugevaks just tänu kirjandusele. Näiteks nõukogude perioodil oli üks vastupanuliikumise vorme kirjandus, milles nii-öelda salakoodid ühendasid kultuuritegijaid ja rahvast.

Me ei saa lubada, et raamatud jääksid riiulile tolmu koguma ja lehekülgede keeramine asenduks telefonis skrollimisega. Kui me tahame, et meie kultuur, eesti keel ja eesti rahvas oleks tugevad ka 500 aasta pärast, peame väärtustama lugemist ning raamatuid.

Kutsun teid üles Eesti raamatu aastal lugema eesti autorite teoseid, eestikeelset kirjasõna, kuna see on juba üks samm, et meie kultuur, keel ja meie, eestlased, säiliksid järgmised 500 aastat ja kauemgi. Nii seisame Eesti eest!

Tagasi üles